Savisaar peab end Äripäeva ristiisaks

Annika Matson 29. oktoober 2008, 11:16

Keskerakonna juht ja Tallinna linnapea
Edgar Savisaar esitles eile Balti Laevaremonditehases oma uut raamatut
"Majanduspoliitika". Peatüki "Autorist" all seisab raamatus, et Savisaar osales
majanduslehe Äripäev asutamisprotsessis.

Järgneb väljavõte raamatust:

Kokkupuude Eesti eraettevõtluse tekkega

Aastatel 1988-1989 oli Edgar Savisaar ametis konsultatsioonifirma "Mainor" teadusdirektorina. Tema tegevusvaldkonnaks olid kergetööstuse ja kooperatiivide arengu ning juhtimisega seotud küsimused.

Töö käigus konsultatsioonifirmas "Mainor" puutus ta kokku paljude kujunevate ettevõtetega ja tulenevalt sellest omandas tervikliku visiooni ja arusaamise, kuidas areneb ettevõtlus ühes üleminekuriigis koos oma eeliste, puuduste, arenguvõimaluste ja kasvuraskustega. Muu hulgas osales ta koos Rootsi Bonnier Meediakontserni esindajatega Eesti esimese sõltumatu majanduslehe Äripäev asutamisprotsessis.

Enesetõestamine praktilise ettevõttena

Pärast seda, kui parempoolsed olid Edgar Savisaare 2004. aasta oktoobris Tallinna linnapea kohalt maha hääletanud, suundus ta initsiatiivikalt ise ettevõtlusesse ja asutas koos oma lastega osaühingu Fixor Holding. Ettevõte on tegev mitmes vallas, mille hulgast oleks olulisem mainida juriidilisi, majandus- ja finantskonsultatsioone, kirjastustegevust, reklaamiteenuseid ja kinnisvaratehinguid. Oma viieaastase tegevusaja jooksul on OÜ Fixor Holding olnud edukas ja järjepidevalt tegevust laiendanud.

Praegu on OÜ Fixor Holding sisuliseks juhiks Edgar Savisaare poeg Erki Savisaar.

Hongkongis trükitud raamatu copyright kuulub OÜ-le Fixor Holding. Peatüki "Autorist" on kirja pannud toimetaja Jaan Õmblus, kes oli 1997. aastal ajalehe "Postimees" majandustoimetuse juhataja.

Äripäev ASi ajalugu firma kodulehelt:

1989-1994
1989. a suvel teeb Dagens Industri peatoimetaja Hasse Olsson Eesti riikliku firma Mainor juhile Ülo Pärnitsale ettepaneku luua ühisfirma, mis hakkab välja andma esimest majanduslehte tollase Nõukogude Liidu territooriumil.

Esimene Äripäeva number ilmub 1989. a 9. oktoobril. Äripäeva tegijate seltskond on viieliikmeline ja toimetus asub Toompeal kahes väikeses toas.

Ühisettevõte Mainor Bonnier Publications (MBP) registreeritakse alles 1990. a 6. aprillil. Samal kevadel kolib juba veidi suuremaks kasvanud Äripäeva kollektiiv all-linna. Poolteiseks aastaks seatakse end sisse väikeses majakeses aadressil Raua 1a.

1990. a 1. juunil vormistatakse MBPsse tööle esimesed viis Äripäeva töötajat. Nende hulgas ka ainus seni Äripäevas töötav Virve Pihlak. Kuni 1992. a septembrini oli direktor-peatoimetaja Hallar Lind.

1991. a sügis on oluline pöördepunkt Äripäeva ajaloos. Äripäeva tollase tootmisjuhi Andi Raudbergi initsiatiivil loob pisikese nn Äripäeva varitoimetuse Rahva Hääle uudisteosakonna juhataja Peeter Raidla. Peale Peetri istuvad öösiti Rahva Hääle arvutite taga haltuuramehed Igor Rõtov ja Andrus Vaher. Nende töö tulemusena ilmub päris äripäevlaste jaoks ühel oktoobri hommikul ootamatult müügile veel üks Äripäev. Äripäeva lugeja äripäevlaste pettumust ei jaga, tema jaoks hakkab Äripäev ilmuma lihtsalt kaks korda nädalas.

2. detsembril lahkub Äripäevast tegevtoimetaja Kaupo Pollisinski. Lahkuvad ka teised ajakirjanikud. Äripäev on jõudnud tõsisesse kriisi. Lind saab Äripäeva uue tegevtoimetajana nõusse Peeter Raidla. Korraliku palga kauplevad Linnult Rahva Häälest Äripäeva ületulemise eest välja ka Igor Rõtov ja Andrus Vaher.

1992. a jaanuaris alustab Äripäev täiesti uue ajakirjanike meeskonnaga. Mais otsustab Lind, et Äripäev hakkab ilmuma kolm korda nädalas

1992. a suvel saab Äripäeva direktoriks Dagens Industri esindaja norralane Vibjörn Madsen. Peatoimetajaks saab Peeter Raidla, tegevtoimetajaks Igor Rõtov. Peagi lahkub Peeter, et alustada uut projekti, millel nimeks Hommikuleht. Seejärel saab Igor peatoimetajaks ning tegevtoimetaja positsioonile tõuseb kirjutav fotograaf Andrus Vaher.

1992.–93. aasta vahetusel kolib Äripäev Tulika tänavale keemiatehase Flora suurde kontorimajja. Esialgu vaid esimesele korrusele, hiljem muututakse suure administratiivhoone suurimaks rentnikuks.

1993. a kevadel alustab Äripäev esimese rubriigiga ”Auto”. Samal kevadel ilmuvad ka teine ja kolmas erileht – ”Arvutid” ja ”Autod”. Esimene erileht pangandusest on ilmunud juba 1992. a sügisel. 1993. a sügisest muutuvad erilehed regulaarseks, lisanduvad rubriigid ”Töö” ja ”Kinnisvara”.

1993. aastal näeb ilmavalgust esimene Äripäeva ettevõtete pingerida. Äripäev reastab 1992. aasta tulemuste põhjal 50 edukamat ettevõtet. Sellest ettevõtmisest kasvab hiljem välja eraldi toimetus ja andmekogumise keskus, mis koostab aastas rohkem kui viiskümmend TOPi, leksikoni ja teatmikku. 2007. aastal hakatakse kogutud andmeid koondama infopanka ”Agent” ja süsteemselt ettevõtjatele müüma.

1993. ja 1994. a vahetusel elab Äripäev üle tõsise tellijate arvu languse. 1993. a detsembri 14 000 tellijast jääb jaanuaris alles vaid veidi üle 8000. 1994. a lõpuks on Äripäeva tellijate arv kasvanud juba 11 400ni.

1994. a augustis tuleb Õhtulehest Äripäeva reporterina tööle hilisem peatoimetaja Meelis Mandel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. October 2008, 13:41
Otsi:

Ava täpsem otsing