Käib fondijuhtide usaldushääletus

Äripäeva tänane kaanelugu annab ülevaate Eesti pensioni teise samba pensionifondide käekäigust kuue aasta jooksul. Ja tulemused ei ole meeldivad: eranditult kõik fondid on praegu miinustes. Homme õhtuni on teise sambaga liitunuil ja neil, kel tuleb või kes tahavad liituda, aega teha fondide vahel valik. Äripäev loodab, et meie tänane lugu aitab neil seda otsust teha.

Me ei saa anda konkreetset soovitust, et kindlasti tuleks olemasolev fond vahetada teise vastu või et valida tuleks näiteks LHV pensionifond Maailma Aktsiad või SEB Progressiivne fond.

Esimesel küünib viie aasta tootlus ainsana teise samba fondidest inflatsioonitaseme ligidale: 5,87 protsenti aastas, viie aasta keskmine inflatsioon oli (septembri seisuga) 6,1 protsenti.

Teine on olnud tootluse poolest mitu aastat pensioni teise samba lipulaev, ent meie tabelis on ta praeguseks kukkunud eelviimaseks.

Tootlus on pigem fondijuhtide müügiargument kui näitaja, mille järgi pensionifondi valida. On muidki argumente: tootluse standardhälve (kui suure riskiga tootlus on saavutatud), fondide tasud, fondijuhtide aruanded. Nii teenisid fondid valitsemis-, väljalaske- ja tagasivõtmise tasudelt eelmisel aastal umbes 128 miljoni krooni (finantsinspektsiooni arvutuste järgi olnuks fondijuhtide teenistus 2015. aastal 600 miljonit krooni). Vaatamata fondi tootlusele. Ehk kui pensionikoguja pigem praeguses kriisi kaotab, teenivad fondijuhid endiselt.

Aastast 2011 jääb alles siiski vaid valitsemistasu. Tulevast aastast on väljalasketasu otsustanud kaotada vaid ERGO. ERGO teise samba fondid pole jälle silma paistanud erilise tootlusega.

Aruanded on aga igal fondijuhil erinevad, konkreetne info peidetud sõnamulinasse. Toimetuse meelest tuleb fondidele kehtestada ühtne aruandlusvorm, mis aitaks pensionikogujail oma investeeringu käekäiku jälgida.

Pensionikogumisest rääkides tuuakse sageli välja lihtne reegel: 20-30aastastel tasub liituda progressiivsete fondidega, mis panustavad rohkem aktsiatesse; 40aastastel konservatiivsemate fondidega ja 50aastastel…

Aga võlakirju toimetus ei julge küll kellelegi soovitada - need ei tooda midagi (madalaimat tootlust pakkus nt Hansa Pensionifond K1) ja kriisi ajal ei taga ka võlakirjad raha säilimist. Kui fondi vahetada, siis aktsiatest ei tasu praegu raha välja võtta - kukkumine on olnud korralik. Mõttekas on ka liituda aktsiafondiga - liitumine toimuks n-ö põhjast.

Seega saab pensionikogujale otsuse tegemisel määravaks tema enda põhimõtted, konservatiivsus või riskijulgus. Ja see, millist fondijuhti ja panka ta usaldab kõige rohkem. Homme õhtuni toimubki fondijuhtide usaldushääletus.

Autor: ÄP