Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nafta hind hakkas lõpuks tõusma
Nafta hind hakkas pärast neli päeva kestnud langust taas tõusma, sest on tekkimas märke, et üleilmse krediidikriisi leevendamise abinõud hakkavad lõpuks tulemusi andma ning keskpankade oodatav intresside alandamine suurendab nõudlust.
Aasias ja Euroopas toimunud aktsiaturgudel toimunud hinnaralli kergitas nafta hinda tervelt 6,8 protsendi võrra. Turud olid üsna veendunud, et suuremate riikide keskpangad alandavad baasintressi.
Intresside langetamise uue laine avalöögi tegi Hiina. Eile õhtul tegi oma otsuse ka USA Föderaalreserv, kuid otsus tuli alles pärast selle kommentaari trükki minekut. Bloombergi küsitletud analüütikud ootasid, et keskpank alandab baasintressi vähemalt poole, aga võib-olla koguni terve protsendipunkti võrra.
Järgmisel nädalal peaks baasintressi alandama Euroopa Keskpank ja Inglise Pank. Homme oodatakse seda tegevat Jaapani Panga poolt.
Lisaks krediidikriisi (oodatavale) leevendumisele kergitas nafta hinda ka spekulatsioon, et Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC) otsustab detsembri keskel toimuval naftaministrite kohtumisel taas tootmiskvoote alandada.
Eelmisel reedel toimunud erakorralisel koosolekul otsustati vähendada tootmist 1,5 miljoni barreli võrra ööpäevas, mis tegelikult oli kompromiss. Kõva survet tootmise vähendamiseks avaldab naftakartellile Venezuela.
Nafta hind on võrreldes suvise rekordhinnaga - 147,27 dollarit barrel - kukkunud enam kui 50 protsenti. Aastaga on musta kulla hind langenus 29 protsendi võrra.