Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

ERGO: majanduslanguse ajal süttivad hooned ja sõidukid kergemini

30. oktoober 2008, 12:33

Majanduslangus tähendab kindlustusfirmadele
keerukamaid aegu, sest müüginumbrid vähenevad ja võivad tekkida
likviidusprobleemid, samuti tuleb tegeleda rohkem kindlustuspettustega, samas
klientide vähenemist ERGO juhatuse liige Marek Zacek ei prognoosi.



Kuidas majanduslangus kindlustusturule mõjub?

Majanduslangus mõjutab kõiki majandusharusid sarnaselt, sh kindlustussektorit. See peegeldub eeskätt kindlustusportfelli kasvu vähenemises. Oleme ju seotud uute klientide saamisel kinnisvara, automüügi ja teiste valdkondadega, kus müüginumbrid on drastiliselt vähenenud. Ja teisalt peegeldub majanduslangus kindlustuspettuste kasvus. Lisaks võib suureneda surve ka hinnale kindlustusseltside likviidsusprobleemide tõttu, mis omakorda võib kaasa tuua kahjude väljamaksevõime vähenemise. Sellisel juhul tekib kinnine ring.

Kas majanduslangus aktiviseerib kindlustuspetturid? Mida näitab ERGO Kindlustuse statistika?

See on juba vana tava, et majanduslanguse ajal süttivad hooned ja sõidukid kergemini. See ei tule kogenud kindlustusseltsidele üllatusena. Aga samuti suurenevad vargused. Ja see peaks tegema nii ettevõtjaid kui eraisikuid valvsaks. Samas on täheldada ka hoopis positiivset tendentsi, kus tavakahjude arv väheneb, sest inimesed muutuvad ettevaatlikumaks ja hoolsamaks õnnetuste ennetamisel.

ERGO statistika järgi on üldine kindlustuspettuste arvu kasv võrreldes 2007.a peaaegu kolmekordne. Neist sõidukitega seotud kindlustuspettuste kasv on umbes kahekordne.
Samas oleme rakendanud filtersüsteeme, mis eraldavad kindlustuspettustele viitavad juhtumid tavajuhtumitest. Need filtersüsteemid koosnevad erinevatest protseduurireeglitest ja analüüsist ning töötavad selliselt, et ei häiri tavaklienti.

Kindlustuspettuste puhul on probleemiks see, et inimesed ei ole veel adunud, et ka kindlustuspettus on samasugune kuritegu nagu vargus, mille puhul kohaldatakse reaalseid karistusi. Seega soovitan, pole mõtet riskida kindlustuspettusega.

Mida prognoosite, kas lähiaastatel tarbimise vähenemisega väheneb ka klientide arv?

ERGO klientideks on läbi aegade olnud kindlustunnet ja stabiilsust hindavad konservatiivsed inimesed. Arvan, et kui eluolu muutub heitlikumaks, tuleb selliseid konservatiivseid inimesi pigem juurde. Kriis toob kindlustuse vajalikkuse palju selgemini esile, kui majanduskasvu perioodil. Kui majanduskasvu ajal on lihtsam leida tööd või sobivat lisafinantseeringut, siis majanduslanguse ajal on need võimalused piiratumad.
Vähenemist me ei prognoosi. Täna on ju ainult iga kolmas leibkond Eestis tõsisemalt (st peale kohustusliku liikluskindlustuse) kokku puutunud kindlustusega. Lääne-Euroopas on riike, kus praktiliselt kõik omavad mingit kindlustust (nt Šveits). Hoolitsemine selle eest, et ei tekiks õnnetuse tagajärjel suuri etteplaneerimata väljaminekuid, on just keerukas majandusolukorras oluline. Näiteks kui vara hävib või pere üks toitjatest kaob, siis on just kindlustusest abi endise olukorra taastamisel. Õnnetus ei hüüa tulles ka kriisi ajal. Juurdekasv võib väheneda, kuid need, kes on juba end kindlustanud, sellest ei loobu.

Kas raskemad ajad võivad Eesti või Baltimaade kindlustusturgu osalejate turuosasid muuta?

Kindlasti. Eriti tähtsaks muutuvad raskematel aegadel seltside jaoks õige hinnastamine, likviidsuse ja riskide juhtimine ning kulude kontroll. Kui riskide juhtimise strateegiaga mööda pannakse, on suur oht väljamaksuvõime kaotuseks. See viib paratamatult ühinemisteni. Iga kriis on kellegi jaoks võimalus. Näiteks finantskriisiga maailmas on kadunud või üle võetud nii mõnedki mõjukad finantshiiud.

Kui tõenäoline on, et ERGO Kindlustus Ifilt liidripositsiooni üle lööb?

Viimase kahe aasta tendents on, et IF jääb ERGOle kasvus alla. Seega miski pole võimatu. Kuna ERGO on Baltikumi grupp, mõõdetakse tulemusi terves Baltikumis. Selle poolaasta tulemuste järgi möödusime Ifist Baltikumis, millal juhtub see Eestis, on aja küsimus. Oleme seadnud endale eesmärgiks saavutada liidripositsioon nii nagu Baltikumis nii ka Eestis.

If peab enda üheks tugevuseks seda, et neil on raha, mida edasi investeerida. Näiteks peavad nad oluliseks interneti- ja telefoniteenustesse investeerimist. Kuidas on lood ERGOga, kas suudate konkurendiga sammu pidada?

ERGO Eestis on hästi kapitaliseeritud ettevõte, üks paremaid ERGO Internationalis, mis tegutseb üle 30s riigis. Meie panustame teenuste kvaliteeti, mis peab väljenduma kahjukäsitluse kiiruses ja tõhususes ning parimates kindlustuskaitsetes. Näiteks pakub ERGO ainsana turul tasuta puksiiriabi kõigile liikluskindlustuse omanikele ja autoabi kaskoomanikele. Lisaks suudame anda inimestele nõu ja pakkuda kompleksset lahendust, mis hõlmab nii elu-, tervisekindlustust kui pensionit. Siin konkureerib ERGO pigem pankadega, kui ainult kahjukindlustusele spetsialiseerunud kindlustusseltsidega.

Ehkki interneti müügikanal on väga innovaatiline, räägitakse sellest rohkem, kui asi väärt on. Näiteks täna kasutab interneti teel lepingute sõlmimise võimalust seal, kus see on võimalik, vähem kui 5% kindlustusvõtjatest. Kindlustuslepingute puhul on näost näkku kontakt jätkuvalt oluline, et tagada inimesele tema vajadustele vastav kindlustuskaitse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. October 2008, 12:33
Otsi:

Ava täpsem otsing