Riigi miljardid Vene oligarhidele

30. oktoober 2008, 11:38

Venemaa riiklik abifond finantskriisi tõttu
raskustesse sattunud ettevõtete aitamiseks on eraldanud esimesed 10 miljardit
dollarit, millest 4,5 miljardit läks riigi rikkaimale mehele Oleg
Deripaskale.

Refinantseerimistehingutes on prioriteet kaitsta „Vene varasid“, millest ilmajäämisel võiksid olla „tõsised majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed,“ ütles eile Venemaa riigitelevisioonis programmi administreeriva Vnešekonombanki (VEB) juht Vladimir Dmitrijev.

VEB ise täpsemaid detaile summade jagunemisest ei avalikustanud, kuid tehingust informeeritud allikate sõnul läks 4,5 miljardit dollarit Deripaska kontrolli all olevale alumiiniumitootjale Rusal. Rusal maksab selle raha tagasi lääne pankadele, kes ähvardasid sel nädalal laenu katteks üle võtta Rusalile kuuluva 25% osaluse niklitootjas Norilsk Nickel, mis oli laenu tagatiseks, kirjutas Wall Street Journal.

Deripaskale nii suurt laenu andes on VEB teinud erandi panga reeglites, mille järgi ei või ühele kliendile antud laen ületada 2,5 miljardit dollarit. VEBi juhi Vladimir Dmitrijevi sõnul on panga nõukogul, mille esimees on peaminister Vladimir Putin, voli selliseid erandeid teha. Norilski niklitootja on Venemaa jaoks strateegilise tähtsusega ettevõte.

Teine Vene oligarh, kes valitsuselt abi sai, on Mihhail Fridman. Tema kontrollitav Alfa Group sai riigi fondist 2 miljardit dollarit, et mitte loovutada oma 44% suurust osalust Venemaa suuruselt teises mobiilsidefirmas Vimpel Communications välispankade konsortsiumile eesotsas Deutsche Bankiga.

Kreml kuulutas abipaketi välja läinud kuul – kokku on ettevõtetele aitamiseks eraldatud 50 miljardit dollarit.

Paljud Venemaa rikkad ärimehed ja suurfirmad on laiendanud oma tegevust suurte laenudega. Tagatiseks on antud aktsiaid. Nüüd kus börs on langenud üle 70%, nõuavad laenuandjad lisatagatisi või ähvardavad aktsiad üle võtta.

Riigi abilaenude jagamine on toimunud avalikustamiseta, mistõttu mõned pankurid ja töösturid on hoiatanud, et riik võib protsessi varjus olulised firmad uuesti riigistada. „Me peame tegema vahet firmade natsionaliseerimise ja ajutise riigiabi vahel. Tahame, et valitsus jagaks oma toetusi selgetel tingimustel,“ ütles Interfaxi vahendusel Aleksander Šhokin, suurima ettevõtjate lobiorganisatsiooni juht.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2008, 15:26
Otsi:

Ava täpsem otsing