Reede 20. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vaalad laulavad seltskondlikke duette

30. oktoober 2008, 16:22

Uued veealused lindistused näitavad, et
vaalad koordineerivad oma laulu hoolikalt, et nende hüüded laulupartneriga kokku
sobiksid. Loomad tunduvad koos laulmist nautivat, dueti laulmine kindlustab
vaaladevahelisi sõbrasuhteid.

Varem arvasid teadlased, et vaalade omavahelises suhtluses tekitatavate häälte eesmärgiks on eelkõige leida üles teisi grupiliikmeid. On aga näidatud, et isased kašelotid võluvad armastuslauludega emaseid ning isased mõõkdelfiinid vilistavad üksteisele sõbrasuhete kinnitamiseks, kirjutas New Scientist.

Et uurida, kas kašelottide laul on samuti seltskondliku suhtlemise vahendiks, jälgisid Kanada ja Suurbritannia teadlased Vaikses ookeanis Galapagose saarte lähedal üheksast vaalast koosnevat rühma ning seitsmevaalalist gruppi Kariibi meres. Nad lindistasid vaaladele iseloomulikud plõksuvad helid, kasutades mitut veealust mikrofoni.

Uurimisrühm avastas, et 15 juhul 19, mil nad suutsid kindlaks määrata kõigi vaalade asukoha, olid loomad üksteise nägemisulatuses. See näitab, et laulu ei kasutata vaid teiste asukoha määramiseks.

Lindistuste põhjalikum analüüs näitas, et vaalad tunduvad oma hüüdusid sünkroniseerivat. Enamasti vastatakse teise vaala hüüdele kahe sekundi jooksul. Lisaks püütakse kopeerida partneri kasutatud fraase – plõksatuste vahelised pausid on sama pikad. Tulemuseks on duett, kus kahe laulja plõksumine toimub kooskõlastatult.

"Nende tekitatud helides on olemas tajutav rütm,” ütles projektis osalenud teadlane Luke Rendell. Ta võrdles avastatud käitumist geladadega (abessiinia pärdik), kes laulavad sarnaseid hoolikalt koordineeritud duette. Pärdikute puhul aitavad duetid kindlustada indiviidide vahelisi sõprussidemeid.

Rendell usub, et kašelottide duettidel on sama eesmärk. Vaalad on samuti väga sotsiaalsed loomad ning jäävad tihedates suhetes olevatesse rühmadesse kümneks või enamaks aastaks. Tihtipeale vaatavad grupiliikmed ka üksteise poegade järele.

Vaaladel on olemas ka ajurakud, mis võimaldavad neil emotsioone töödelda. Selle põhjal võib oletada, et ka neil on olemas tunded, näiteks armastus.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2008, 17:08
Otsi:

Ava täpsem otsing