'Viva oratorio!' Hingelt hingele

Kavas on maailma eri äärte ja eri põlvkondade naisheliloojate looming: Sofia Gubaidulina "Öö Memphises" ja Roxanna Panufniki "Westminsteri missa".

Sofia Gubaidulina on koos oma ideekaaslaste Arvo Pärdi ja Alfred Schnittkega 20. sajandi keskpaigas tekkinud avangardismi juhtfiguure.

Ise on ta tatari päritolu ja ütleb enda kohta, et uskliku inimesena on tema eesmärk oma loominguga maailm vaimseks tervikuks liita.

Gubaidulina on üks 20. sajandi esitatumaid heliloojaid. Teoses "Öö Memphises" on ta kasutanud kõrvuti vene luuletaja Anna Ahmatova luulet (kontraaldi partii) ja Egiptuse hauakirjade tekste (koori partii).

Teos haarabki oma tekstivastandustega: kontraalt laulab inimlikku valu, publiku selja tagant lindilt kostev meeskoor juubeldab Jumala kiituseks.

Sõnum on meie ajaski väga inimlik - keda ma saan usaldada ja kellele saan rääkida oma murest, kui ei ole ühtegi lähedast hinge, probleemid aga aina kuhjuvad… Publik jääb selle sisulise ja vormilise vastanduse keskele.

Roxanna Panufnik on Inglismaal elav noor tunnustatud uue põlvkonna helilooja.

Teda peetakse rahvusvaheliste plaadiajakirjade kriitikute hinnangul tänapäeva kõige ilusama liturgilise muusika loojaks ja kõige tundlikumaks vokaalheliloojaks, "Westminsteri missat" aga kauneimaks teoseks, mis iial Londonile pühendatud.

Teose tellis Westminsteri katedraali koor kardinal Hume'i 75. sünnipäevaks.

"Westminsteri missa" habras kellakõla (helisevad löökpillid ja harfid) ning poiss-soprani hõbedane hääl on harva kogetav kooslus. Esinevad Estonia Seltsi Segakoor, Tartu Ülikooli Kammerkoor ja Üle-eestiline Noorte Sümfooniaorkester. Dirigent on Erki Pehk. Meeskoori osa on lindile salvestanud Estonia Seltsi Segakoori meesrühm. Solistidena saab kuulda haruldasi hääli: Gubaidulina teoses praegu Soomes töötavat eesti kontraalti Merle Silmatot ja Panufniki teoses poiss-sopran Heldur Harry Põldat - 11-aastast võimekat noorukit, kes õpib Tallinna Muusikakoolis viiuli erialal ja laulab Rahvusooper Estonia Poistekooris.

Eesti publikule on ta tuttav Estonia lavastuse "Pipi! Nuki! Puhh!" ja läinud suvel Birgitta festivalil Britteni ooperi "Kruvikeere" ühe peaosalisena.

Autor: Kersti Inno