Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Venemaa valmistab ette seadust halbade laenajate kriminaalvastutuse laiendamisest

31. oktoober 2008, 16:40

Duumasaadikud valmistasid ette
seaduseprojekti, mille jõustumisel võetakse Venemaal kriminaalvastutusele juba
10 000 rubla pahatahtlikult kõrvale toimetanud inimesed.

Kriminaalvastutus algab juba tagasi maksmata jäetud 10 000 rublasest (4 500 kroonisest) laenust praeguse 250 000 rubla (113 000 krooni) asemel ning laieneb eraisikust laenuvõtjaile koos vanglasse sattumise võimalusega.

Peale finantskriisist tabatud pankade võlgnike viib see seadus jõustumisel vangi sattumise riskigruppi ka mobiiltelefoni või olmetehnika ostuks kiirlaenu võtnud inimesed ehk sisuliselt kõik laenajad, kirjutas eile ajaleht Kommersant. Kõne all on isikud, kes pangast laenu taotledes esitavad enda kohta tõele mittevastavat infot ja kelle tähtaja ületanud võlgnevus on üle 10 000 rubla.

Kriminaalkoodeksi muutmise projekti töötas välja grupp saadikuid duuma finantsturu komisjoni liikme Anatoli Aksakovi ja saadik Gleb Fetissovi juhtimisel. Parandused kahes paragrahvis näevad füüsilistele isikutele ette kriminaalvastutuse laenu võtmisel enda kohta "teadvalt valede andmete esitamise eest" (näiteks ebaõiged andmed palga ja töökoha kohta, võltsitud dokumentide kasutamine).

Praegune kriminaalkoodeks karistab taoliste rikkumiste eest ainult asutuste-ettevõtete juhte, võimalik on mõista vanglakaristus kuni viis aastat. Peale selle võiks muudatuse kohaselt laenu tasumisest kõrvalehoidja vastutusele võtta senisest 25 korda väiksema summa ehk 10 000 rubla puhul.

Laenu tagastamata jätmise eest võib eelnõu järgi määrata trahvi kuni 200 000 rubla (91 000 krooni) ja vanglakaristust kuni kaks aastat. "Praegu, kui võlgnevus on alla 250 000 rubla, võib laenuvõtja kriminaalkaristust kartmata maksmise katki jätta. Meie andmetel jätavad mõningad laenuvõtjad seda asjaolu kasutades poole laenust tagastamata," seletas regionaalsete pankade assotsiatsiooni asepresident Oleg Ivanov.

Eelnõu autorite teatel esitatakse see duumale läbivaatamiseks veel sel nädalal. Praegu tegelevad pangad halbade laenuvõtjatega peamiselt tsiviilmenetluse korras. Näiteks pangale ebaõigete andmete esitamise puhul kuulutab kohus laenulepingu tühiseks ning kohustab laenuvõtjat kogu võlga tagastama.

Kohtumenetlus võib aga kesta pool aastat ning sissenõudmise täitemenetlus sellele lisaks määramata aja. Seepärast pöörduvad pangad kohtusse alles siis, kui kõik kohtuvälise sissenõudmise võimalused on ammendatud. Samuti ei pruugi võlgniku varast sissenõude rahuldamiseks jätkuda ning sageli on see kohtutäituri eest peidetud näiteks sugulaste nimele.

Ka eelnõu kohaselt peavad pangad kriminaalasja algatamiseks ikkagi tõestama, et tegu on teadliku ja kuritahtliku võla tasumata jätmisega. Mis puhul see nii on, jääb igal konkreetsel juhul õiguskaitseorganite otsustada, sest seadus taolist kuritahtlikkust täpsemalt lahti ei kirjuta.

Venemaa keskpanga andmeil oli 1. septembri seisuga tähtaegselt tasumata võlga pankade laenuportfellides 2,1%, sealhulgas eraisikute laenudest 3,2%. "Järgmise aasta keskpaigaks kasvab see protsent minimaalselt viieni, Moskvas aga praeguselt 6,7%lt 10%le, kuivõrd pealinna elanikud on rohkem pangalaenude kütkeis," rääkis Sequoia Credit Consolidation` peadirektor Jelena Dokutšajeva.

"Isegi need laenuvõtjad, kes on seni korralikult laenumakseid tasunud, jätavad selle katki nähes, et mittemaksjaid kuidagi ei karistata," leidis Oleg Ivanov. Probleemsete laenude osakaal võib tõusta ka pankade endi tegevuse tulemusena, kui nood asuvad massiliselt ennetähtaegselt laene tagasi küsima või tõstavad juba välja antud laenude intresse.

Mitmete ajalehe küsitletud pankurite arvates oleks kriminaalkaristuse ähvardusel laenuvõtjatele distsiplineeriv mõju: kui ka otseselt vangi ei satu, on "kriminaalkorras karistatud" inimese jaoks väga häiriv plekk eluloos.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2008, 16:02
Otsi:

Ava täpsem otsing