Eesti advokaaditasud madalamad kui naabreil

Advokaadibüroo MAQS Law Firm ja õigusabikulude kindlustusseltsi D.A.S. tehtud ühisanalüüs näitab, et Eesti advokaaditasud on vähemalt 2-3 korda madalamad kui Euroopa Liidu "vanades" liikmesriikides, Venemaast rääkimata.

Jahenevas majanduskeskkonnas on igapäevaseks uudiseks kulude kärpimise vajadus, mida on mõistlik käsitleda ka õigusabikulude kontekstis.

On reaalsus, et aeg-ajalt tekib vajadus õigusabi järele. Advokatuuriseadus võimaldab advokaadi ja kliendi vahel kokku leppida kolmes erinevas tasu vormis - koondtasus, osatasus ja ajatasus. Koondtasu on advokaadibüroo ja kliendi vahel kokku lepitav kindel summa ülesande täitmise eest. Osatasuks nimetatakse kokkulepitavat advokaadibüroole makstavat osa kliendi kasust, mida klient saab õigusteenuse osutamise tõttu. Ajatasu korral toimub maksmine vastavalt ülesande lahendamiseks kulunud töötundidele.

Usaldusväärset statistikat, millist tasuvormi advokaadibürood kõige enam praktiseerivad, paraku ei ole. Kindlasti ei saa aga osatasu ja koondtasu osakaalu advokaadibüroode käibes pidada oluliseks. Enamasti lepitaksegi kliendi ja advokaadibüroo vahel kokku advokaadi töötunni hinnas, kuna tihtipeale ei ole võimalik ennustada töö mahtu ülesande algfaasis, seda eriti õigusvaidluste puhul.

Eesti advokaadibüroode keskmine hinnatase on oluliselt madalam võrrelduna naaberriikide ja Skandinaavia advokaaditasudega. Kui Eestis on keskmine advokaadi töötunni hind ligikaudu 2000 krooni, siis mujal Euroopas tuleb vastav number korrutada vähemalt kahega. Ka Lätis tuleb arvestada ligikaudu 30% suurema tasuga. Venemaa majanduskeskustes (Moskva, Peterburg) võib kvaliteetse õigusabi maksumus ulatuda kuni 10 000 kroonini tunnis ja üle selle.

Seevastu Saksamaal sõltuvad enamasti advokaadi- ja kohtukulud üheselt vaidlustatud summast. Kui esimeses kohtuastmes vaieldakse kuni 4711 krooni üle, siis ei saa kohtukulud olla suuremad kui 7669 krooni. Miljonikroonise hagi sissenõudmine läheb aga esimeses kohtuastmes maksma rohkem kui 170 000 krooni ning esimeses ja teises kohtuastmes kokku juba üle 560 000 krooni. Austrias võib aga ühe suhteliselt tavalise liiklusõnnetuse kahju, mis seisneb 67 000 krooni maksma läinud plekimõlkimises, väljamõistmiseks kahes kohtuastmes kuluda üle 70 000 krooni.

Tsiviilkohtumenetluse üldise põhimõtte järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kuid kohtul on teatud juhtudel kaalutlusõigus nimetatud põhimõttest kõrvale kalduda. Eestis on Vabariigi Valitsuse määrusega piiratud tsiviilkohtumenetluses lepingulisele esindajale ja nõustajale kulutatu vastaspoolelt sissenõudmise piirmäärasid. Näiteks on 100 000-kroonise põhikohustusega vaidluse korral võimalik kohtuvaidluse kaotanud poolelt sisse nõuda maksimaalselt 50 000 krooni. 2 miljoni kroonise vaidluse korral on vastav summa 330 000 krooni ja mittevaralise hagi korral on piirmääraks 200 000 krooni.

Reaalne advokaaditöö maht sõltub tihti kliendist endast - näiteks saab advokaadi töömahtu kokku hoida ettevõtte kirjavahetuse ja muu asjaajamise korrektse dokumenteerimisega. Kui advokaat ei pea kliendi positsiooni kaitstes kulutama aega tõendite hankimisele, on väiksemad ka advokaadibüroo esitatavad arved. Dokumenteerides korrektselt ettevõtte asjaajamist, on võimalik hoida kokku kuni 50% õigusabikuludest.

Pöördu advokaadi poole juba tehingut planeerides

Laialt on levinud arusaam, et advokaatide teenuseid vajatakse hetkest, kui ettevõttel on tekkinud õigusvaidlus. Tihti meenutab advokaadile antud ülesanne selles mõttes päästeoperatsiooni. Soovitav on alati pöörduda kvaliteetse õigusabi järele juba eelseisvat tehingut planeerides, olgu selleks siis kasvõi kinnisvaratehing, töötajate palkamine või vallandamine või muu esialgu lihtsana näiv õigussuhe. Esialgu kokku hoitud õigusabikulu võib hiljem õigusvaidlusele või kahjuhüvitusele kuluvate summade näol väga kalliks osutuda. Keerulisemate õigussuhete korral pakuvad advokaadibürood tihtipeale välja esialgu planeeritud oluliselt väiksemaid kulusid kaasa toova ja reeglina ka õiguskindlama tehingute struktuuri, mille peale ettevõtjad ise ei pruugi tulla.

Kuna õigusabi hinnad Eestis kasvavad, siis järjest mõttekam on kaaluda õigusabikulude kindlustamist. Näiteks Saksamaal on oma õigusabikulud kindlustanud tervelt 42% peredest. Õigusabikulude kindlustuse mõte on hüvitada õigusabi maksumus ja muud kulud oma õiguste eest seismisel ning nõustada kindlustusvõtjaid igakülgselt juriidilistes küsimustes. Õigusabikulude kindlustuse pakkujad hüvitavad advokaatide, tunnistajate ja ekspertide tasud, riigilõivud, kohtuotsuse järgi väljamõistetud vastaspoole kohtukulu, reisikulu välismaistes kohtutes toimuvatele istungitele ja täitekulu ning tasuvad vajadusel kliendi eest ka kautsjoni vahi alt vabastamiseks.

Mida väiksem ettevõte, seda kasulikum on ka õigusabikulude kindlustus. Praktika näitab, et kui vaidluse vastaspooleks on suurem ja tugevam ettevõte, suhtutakse kahjunõudesse tihti üleolevalt ning keeldutakse üldse läbirääkimisi pidamast. Sageli arvatakse, et väiksemal vastaspoolel pole aega, raha ega oskusi oma õiguste seaduslikuks kaitsmiseks ning pika kohtuvaidluse pidamiseks. Aastas keskmiselt 800 000 kahjujuhtumi lahendamisel saadud D.A.S.-i kogemused üle Euroopa aga näitavad, et õigusabikulude kindlustuse kliente võtavad vastaspooled märksa tõsisemalt. Tihtilugu ei jõuagi oma õigusabikulud kindlustunud klientide vaidlused kohtusse, vaid küsimused lahendatakse kohtuväliselt läbirääkimiste teel. Kui vastaspool saab aru, et kahjunõude esitanul on tänu kindlustusele piisavalt ressursse kohtuskäimiseks, soovitakse probleemile kiiret lahendust väiksemate kuludega, kui võib kujuneda pika kohtuvaidluse hinnaks.