Igasse aeda oma õige kompostimahuti

Artikkel

- Uudised
- 2. november 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Igasse aeda oma õige kompostimahuti
Igal aastal tekib hulk jäätmeid - niidetud rohi, puulehed, väljakitkutud umbrohi, orgaanilised köögijäätmed -,
mida saab kasutada kompostimiseks, nii muutuvad need esmaklassiliseks toitaine- ja huumusrikkaks mullaks.
Kompostimahutite valik on suur ning meelepärase leidmine osutub tõeliselt raskeks, kui pole täpselt teada, milliseid jäätmeid kompostitakse. Kuigi rangelt pole keegi vaatamas, milliseid jääke parajasti kasti pannakse, on siiski ka kompostimahutid ära grupeeritud.
Lahtine kast on ette nähtud ainult aiajäätmetele. Kaanega mahutisse saab panna ainult taimseid majapidamisjäätmeid, millele võib lisada aiajäätmeid. Kinnisesse kaanega mahutisse võib panna segukomposti, näiteks majapidamise jäätmed, millele on lisatud väikeses koguses aiajäätmeid.
Kõige tavalisem ja parem on aiajäätmeid kompostida lahtises kastis. Kuid selles võib kompostida ainult puhtaid jäätmeid, nagu oksahaket, lehti, okkaid, niidetud muru, püsikute lõikamisel ja hooldamisel tekkinud jäätmeid. Kompostida võib ka rabarberilehti, kartulipealseid ning muid kartuli- ja köögiviljamaalt üle jäänud taimeosi.
Samas, ainult aiajäätmetest tehtud kompost kannatab lämmastikupuuduse all ja see pidurdab kõdunemist. Väikeloomade sõnniku või lämmastikujahu lisamine edendab mikroorganismide tegutsemist ja kiirendab komposti valmimist.
Kompostikasti saab valmistada nii ise kui ka osta. Kompostimahuti ei tohi olla suurem kui 1,2 × 1,2 × 1,2 m. Õige kompostikasti külgedel on õhupilud ja selle võib teha kas raud- või puupostide vahele tõmmatud traatvõrgust. Traatvõrgu silma läbimõõt ei tohi ületada 1,3 cm.
Kui kast tehakse puust, võiks lauad enne immutada ilmastikukindla vahendiga. Seejuures peaks üks sein lahti käima, et oleks hõlpsam materjali segada ja seda sinna ka ladustada.
Vajadusel tuleks kast kaanega katta, et kompost suuremate sajuvetega liiga ära ei vettiks. Parema õhutamise nimel on soovitatav kompostihunniku alla laduda kuiva põhku või oksi.
Ehitada võib ka jaotatud kasti, mis toodab komposti vaheldumisi. Seni, kuni üht kastipoolt tühjendatakse, kasutatakse teist poolt orgaanilise aine ladustamiseks.
Keskmise suurusega majapidamine toodab orgaanilist lagunevat materjali piisavalt ja enamasti võib selle liigitada segukomposti hulka. Sellepärast ühildatakse kaks kompostikasti ja õuele pannakse ainult üks kast,
kuhu kogutakse segukompost.
Segukompostikasti võib panna nii puhtaid aiajäätmeid kui ka taimseid köögijäätmeid, nagu kartulikoored, juur- ja puuviljade puhastamisjäänused, kohvipaks. Samuti toiduvalmistamise ülejääke.
Enamasti on kast kaanega korralikult suletud ja valmistatud vastupidavast plastmaterjalist, mis pole väga silmatorkav. Lisaks on kast varustatud reguleeritavate ventilatsiooniavadega, mis kiirendavad komposti valmimist.
Suletud kasti eeliseks on see, et loomad ei pääse jäätmetesse tuhnima. Sellisel moel satub kõduneva massi hulka ka piisavalt lämmastikku. Paraku on sellistes hoidlates liiga niiske. Avatud hoidlates on piisavalt õhku ja nii edeneb ka kõdunemisprotsess tunduvalt paremini.
Majapidamisjäätmeid on vaja komposti viia iga päev, sellepärast tuleb mahuti paigutada nii, et selle juurde pääseb kergesti ka talvel. Siiski peab avatud kompostihoidla paiknema aias poolvarjulises kohas ja võimaluse korral mõne põõsa taga.
Mida mugavamalt saab kompostiplatsil töötada, seda rohkem rõõmu valmistab jäätmete töötlemine väärtuslikuks mullaks.
Autor: Marina Tigasing
Hetkel kuum