Pärnu linn ehitusfirma suur laenuvõlglane

"See on utoopia, linn seda maksta ei jõua," tunnistavad linnavalitsejad enam kui 10 miljoni krooni suuruse igakuise laenumakse kohta.

Kui kolm aastat tagasi kalkuleeriti linnavalituse peahoone renoveerimise puhul veidi üle 30 miljoni kroonise summaga, siis reaalsuses on maja kordategemine läinud ligi kolm korda kallimaks ning linnavalitsus ei suuda maksta maja ehitanud firmale OÜ Steniard kasutusvalduse tasu. Intressid aga aina kogunevad.

Alates 2007. aastast on linn suutnud oma peahoone eest tasuda vaid 25 miljonit krooni, mis moodustab hoone renoveerimismaksumusest vähem kui kolmandiku. Maksmata osa suurus koos intressidega ulatub praeguseks 62,8 miljoni kroonini.

Pärnu linnapea Mart Viisitamm jääb laenu suurt tagasimakset kommenteerides napisõnaliseks. "No see oli paratamatus," ütles ta. Hiljem vastab ta kirjalikult ning ütleb, et läbirääkimised maksete ajatamise osas käivad.

"Loomulikult on meile teada, et mida pikema aja peale maksegraafik ajatada, seda kallimaks objekt läheb. Kuid on täiesti mõistlik ja loogiline, et kui maksegraafik on tehtud ajal, mil majandusseis oli tunduvalt soodsam, ning kui tänases päevas me tunneme, et meil on mõistlik seda ajatada pikema perioodi peale, tuleb leida lahendused varakult. OÜ Steniard on olnud igati koostöövalmis maksegraafiku paindlikumaks muutmisel," lisas ta.

Abilinnapea Simmo Saar möönis, et maja renoveerimine oli viga. "Ehitasime, kui ehitus oli haripunktis ja hinnad laes, müüsime linnale kuuluvaid kinnistuid, kui oli majanduslangus. Maksta 10 miljonit Steniardile kuutasu - see pole linnale jõukohane. Kas me lähme volikogu ette selle ajatamiseks luba küsima? Jah, see plaan meil tõesti on," ütles Saar.

Steniardi omaniku Tiit Kuuliga ei õnnestunud Äripäeval rääkida. Iseenesest tundmatu taustaga Steniard on saanud lühikese ajaga Pärnu linnavalitsuselt mitu suurt tellimust. Lisaks linnavalitsuse hoonele, ehitas Steniard välja Taastusravikeskuse Estonia saunakompleksi, millega seoses esitati hiljuti kuriteokahtlus varade omastamises keskuse juhile Vello Järvesalule. Steniard võitis ka palju kirgi tekitanud spordihalli ehituse.

Võimalik, et just linnavalitsuse hoone kasutusrendi krõbedate kuumaksete tõttu nähti Pärnu linnapead isiklikult mitmeid kordi Äripäeva majas, kus asub nii Steniardi kui ka Oma Ehitaja kontor. "Olen Pärnu mnt 105 majas käinud viimaste aastate jooksul korduvalt, käinud söömas samas majas asuvas kohvikus ning astunud ka läbi paari mulle tuttava Äripäeva töötaja juurest," lausus Viisitamm.

Möödunud aasta lõpus saatis Pärnu linnapea Steniardile kirja, milles palus kuumaksed ajatada. Firma tuli linnale vastu ja hoonestusõiguse lepingut muudeti - 3,5 miljoni kroonine kuumakse kahanes ligi kümme korda. Samas langes ehitajal ära kohustus rajada 4,5 miljoni kroonine parkimisestakaad. Sama leping nägi aga ette, et alates 2009. aasta jaanuarist peab linn poole aasta jooksul firmale tasuma koguni 10,3 miljoni krooniseid laenu tagasimakseid.

Viisitamme kunagine parem käsi ja lepingute allkirjastaja Olav Avarsalu meenutas, et linnavalitsuse hoone rahastamise idee seisnes selles, et hoone püüti renoveerida ja samal ajal maha müüa linnale kuuluvaid kinnistuid. Saabunud kinnisvarakrahhi tõttu ei suutnud linn oma hooneid maha müüa. Samas valmis linnavalitsuse hoone buumi haripunktis, mitu korda planeeritust kallimana.

Pärnu linnavalitsuse renoveerimise hind tõusis enne selle lõpliku valmimist ligi kolmekordseks.

Praegu opositsiooni kuuluv Pärnu volikogu liige Raul Sarandi oli maja renoveerimise ja hangete ajal 2005. aastal Pärnu abilinnapea. Siis oli ta veendunud, et kolimine endisesse eriarstide polikliinikuhoonesse on kindlasti kasulikum kui ehitada uus hoone.

"Oleme pidanud nõu mitme kinnisvaraeksperdiga, kes on väitnud, et vana polikliinikumaja remondiks kuluks esialgsetel hinnangutel 32-35 miljonit krooni, uue hoone ehitamiseks kulub aga 50 miljonit," rääkis Sarandi toona.

Nüüdseks on teada, et vana polikliiniku renoveerimine läks linnale kokku maksma 84,4 miljonit krooni, mille eest oleks saanud ilmselt ka uue maja ehitada.

"Kogu see hinna tõusmise lugu ja häma selle ümber… Hind tõusid kuudega," meenutas volikogu majanduskomisjoni esimees Väino Hallikmägi. Ta on algusest peale olnud selle vastu, et linn vanasse polikliinikusse kolib. "Seda, et linn hakkab 10 miljonit kuus Steniardile kasutusvalduse tasu maksma, no see ei tule kõne allagi! See on linnale üle jõu käiv," ütles ta.

Sarandi ütles, et kui linn oleks õigeaegselt maksed teinud, oleks järgmisel aastal hoone välja makstud.

"Kõik algas sellest, et linn venitas maksetega, mistõttu kasvas intress ja kuumaksed ulatuvad nüüd 10 miljoni kroonini," ütleb ta. "Algse lepingu kohaselt oleks 2009 pidanud olema viimane makse ja hoone remont oleks tasutud. Maksed on kõik tegemata! 10 miljonit krooni kuus on täiesti utoopiline summa," ärritus ta.

Sarandi ütles, et kevadel võttis linn 127 miljonit krooni laenu ja üheks klausliks oli, et linnavalitsus maksab Steniardile maksed ära. "Seda ei tehtud," kinnitas Sarandi.

Augustis 2005 räägiti renoveerimisest summas 30 miljonit krooni, poole aasta pärast oli hind tõusnud 50 miljoni kroonini. Steniardi algse pakkumise järgi oli hoone rekonstrueerimise maksumus koos parklaga 61 miljonit krooni. Lõppsummaks kujunes aga enam kui kolmandiku võrra suurem number, hoolimata sellest, et linn loobus parkla rajamisest.

Ehkki selle aasta aprillis teatas Pärnu volikogu, et spordihalli ehitamiseks võib maksimaalselt kulutada 100 miljonit krooni, läheb ehitus linnale kolmandiku võrra kallimaks.

Halli ehitusele lisandnud käibemaks ja intressid on tõsnud ehituskulud 131 miljonile kroonile. Konkursi võitjaks kuulutati jällegi Steniard. "Kas intelligentsi küsimus, et volikogu liikmed ei saanud aru, et 100 miljonile kroonile lisanduvad ka intressid ja käibemaks, või linnavalitsus lihtsalt lollitas meid," küsis Väino Hallikmägi. Abilinnapea Simmo Saare sõnul käitus linn korrektselt.

22. septembril kuulutas linnavalitsus konkursi võitjaks OÜ Steniardi, kelle pakkumine on 131 miljonit krooni. Kasutusvalduse intressikulu on 17,8 miljonit krooni. Ajavahemikul 2011-2015 tuleks linnal maksta spordihalli eest laenumakseid iga kuu 2,1 miljonit krooni.