Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Uus president pärib kriisi

Sirje Rank 03. november 2008, 00:00

Rahandusminister Hank Paulson on "varikabineti" töökohad juba sisustanud. George W. Bushi valitsuse 700 miljardi dollari suurune riigiabi pakett finantssüsteemi stabiliseerimiseks vajab kiireid otsuseid ning omad eelistused on nii vabariiklasel John McCainil kui ka demokraadil Barack Obamal.

McCain suunaks 300 miljardit dollarit kiiresti eluasemeturu toestamiseks, Obama näeb suuremat efekti veel ühel riiklikul rahasüstil, et infrastruktuuriprojektidega hõivet üleval hoida.

Kuidas ja kui kiiresti uus president maailma suurima majandusruumi kriisist välja toob, on oluline nii meile Eestis kui ka muule maailmale, mitte Ameerika valijaile üksi.

Nii tõsiste probleemidega pole USA president silmitsi seisnud pea kaks inimpõlve, suurest depressioonist saadik. Korraga on USA majandust tabanud nii kinnisvaraturu kollaps, börsikrahh kui ka finantskriis, riik on kahel rindel sõjas ning eelarvedefitsiit on kärisemas triljonile dollarile. Ees terendavad sotsiaal- ja tervisekindlustuse rahastamise probleemid.

USA roll maailmas nõrgeneb ning Venemaa peaminister Vladimir Putin on üks, kes usub, et selle finantskriisi järel USA enam maailmamajanduses ainumäärama ei jää.

Läinud nädalal ei jäänud kahtlust, et USA majandus on teel langusesse. Kolmandas kvartalis SKP kahanes ning aasta viimaseks kvartaliks pole ootused paremad - Barclays Bank ootab 2-4% langust.

Halvim uudis nõrga SKP numbri taga on USA tarbijate "väsimine", kelle õlule toetub kaks kolmandikku USA SKPst. Majandust hoiavad praegu käigus avaliku sektori kulud, sest ka välisnõudlus väheneb.

Tänavuse Nobeli majanduspreemia laureaadi Paul Krugmani sõnul on ameeriklastel ees rasked ajad. Tööpuuduse kasv 6,1 protsendilt 7-le on peaaegu kindel ja edasi kaheksale protsendile "tõenäolisem kui kunagi varem". Majandus vajab riigi palju suuremat sekkumist.

Eriti kriitiline koht on eluasemeturg, kus rekordarv ameeriklasi oli kolmandas kvartalis sunnitud kodudest lahkuma. Sundmüügis kinnisvara survestab languses hindu veelgi - 2006. aasta tipust on elamute hinnad kukkunud viiendiku võrra ja lõppu ei paista.

Reutersi küsitletud analüütikute hinnangul võib USA SKP langeda isegi kolm kvartalit järjest, mida pole USAs juhtunud 33 aastat. Kuid on ka pessimistlikumaid arvamusi, et langus jätkub kuni poolteist aastat. Kui aga majandus ükskord jälle kasvule läheb, siis mitte enam 3-4 protsendi tempos, vaid 2-2,5 protsendi taktis, sest ameeriklastel pole sääste, mis tarbimise kiiresti taastaks. Jõukus on sulanud börsil ja kinnisvarakrahhis.

Äsja kärpis USA keskpank taas intresse, 1 protsendile. Nii madalal olid intressid viimati 2003. aastal, mil väidetavalt pandi alus praegustele hädadele: odava laenurahaga hakkas paisuma kinnisvaramull. See oli aeg, mil kardeti deflatsiooni ehk langevate hindade nõiaringi. Sama peljatakse praegu. Manööverdamisruumi on keskpangal järjest vähem - kaks sarnast kärbet ja põhi on käes. Nii rõhutas ka keskpanga juht Ben Bernanke, et majandus vajab lisastiimuleid riigieelarvest.

USA eelarvedefitsiit on 445 miljardit dollarit ehk 3,2 protsenti SKPst ja ähvardab 2009. aastal kerkida triljonile. Kui muu maailm USA-le enam laenu juurde anda ei taha, ei jää muud kui tõsta makse, olgu president McCain või Obama.

Kui ameeriklased valivad teisipäeval presidendiks Barack Obama, ei vali nad vaid USA-le esimest mustanahalist presidenti. Ümberhindamisel on kogu USA majandusedu mudel.

Tõeline "muutus" pole seljakeeramine üksi viimase kaheksa aasta George W. Bushi majanduspoliitikale, vaid viimase 200 aasta majandusfilosoofiale, kirjutas Wall Street Journali arvamustoimetaja Daniel Henninger. Obama ja demokraatliku partei eesmärk on tüürida USA enam Euroopa kursile, kus eeskujuks on Saksamaa sotsiaalne turumajandus. Sellise järelduseni viivad Obama valimislubadused rikkuse ühtlasemast ümberjagamisest ja protektsionistlikud väljaütlemised.

Ilmselt kindlustavad demokraadid nende valimistega enamust ka Kongressis, mis annab vasakpoolsetele USAs väga suure võimu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:48
Otsi:

Ava täpsem otsing