Kolmapäev 28. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Sampo võttis õiguse tõsta laenumakset

Virge Lahe 04. november 2008, 00:00

Sampo Pank, kes kutsub laenuvõtjaid vana panga enda vastu vahetama, on viinud laenulepingusse täiendavad punktid, mis võimaldavad tal näiteks inflatsiooni tõustes laenuintressi tõsta.

Sampo Panga personaal- ja jaepanganduse direktori Tõnu Vanajuure sõnul on laenulepingu üldtingimuste muutmine tavapärane tegevus, mille eesmärk on viia need paremasse kooskõlla turu tavadega või muutunud asjaoludega.

"Siinkohal ei ole ka Sampo Pank erand," teatas ta. Kusjuures enne 1. oktoobrit laenu võtnud kliendiga allkirjastatakse uued üldtingimused, kui ta soovib oluliselt muuta oma olemasolevat laenulepingut, näiteks suurendada laenusummat.

Eesti pangandusturul on aga Sampo Panga käitumine erandlik, sest nii Swedbank, SEB kui ka Krediidipank kinnitasid eile, et nemad ühepoolselt laenuintressi marginaali muutmist lepingus ette ei näe ja ei ole sellist muudatust laenulepingu üldtingimustesse sisse viinud. Nordeast ei õnnestunud Äripäeval eile oma pärimisele vastust saada.

"Pank on oma lepingutes arvesse võtnud muutusi rahvusvahelistel rahaturgudel ja seadustest tulenevaid õigusi," viitas Vanajuur e-kirjas võlaõigusseadusest tulenevale krediidiasutuse õigusele muuta põhjendatud juhul kliendile makstavat või kliendi tasutavat intressi. Lisaks on tema sõnul nimetatud õigus kirjas Euroopa Liidu direktiivis.

"Selle sätte eesmärk on ühelt poolt anda krediidiasutusele kui finantsteenuse pakkujale võimalus paindlikult reageerida finantsteenuste turu muudatustele ja teisalt anda kliendile võimalus väljuda täiendavate kuludeta lepingust, mille tingimused ei ole talle enam sobivad," märkis Vanajuur.

Vanajuur rääkis, et Sampo Pank on näiteks eluasemelaenude hinnastamisel lähtunud ja lähtub ka tulevikus tihedast konkurentsist Eesti pangandusturul.

Ta kinnitas, et Sampo Pank ei ole muutnud olemasolevate eluasemelaenude marginaali ja seepärast teavitab pank laenusaajat intressimäära muutmisest ette vastavalt lepingu üldtingimustele ehk vähemalt üks kuu enne intressimäära muudatuse jõustumist.

Sampo Panga hinnangul ei kahjusta sellise võimaluse olemasolu kuidagi kliendi ja panga vahelist koostööd, sest laenumarginaali muutmine võib tähendada ka panga initsiatiivi selle alandamiseks. "Sarnast laenupraktikat kasutatakse laialdaselt Põhjamaades - Rootsis, Taanis ja Norras," märkis ta.

Vanajuur kinnitas, et Sampo Pank ei ole plaaninud olemasolevate lepingute marginaalide ühepoolset muutmist. Juhul kui laenuintressi muutumisel peaks kliendil raskusi tekkima, lubas pank teha tihedat koostööd kliendiga, et leida kliendi võimalustele vastavat laenu kuumakset.

Kui Swedbanki eluasemelaenu marginaal oli paar kuud tagasi pisut üle 1%, siis praegu on standardpakkumise hinnatase juba 3,6%. Marginaale on tõstnud ka SEB ja Sampo Pank.

"Teeme endiselt erandeid tugeva maksevõime, laitmatu krediidiajaloo ja korraliku omafinantseeringuga pikaajalistele Swedbanki klientidele," lausus Swedbanki eluasemelaenude osakonna juht Aet Altroff. Kirjeldatud klientidele tehtav pakkumine algab praegu marginaalist 2%.

SEB eluasemelaenu riskimarginaal on eilsest alates 1,85%, septembris oli see number natuke üle 1%. SEB kommunikatsioonijuht Silver Vohu ütles, et raske on öelda keskmist marginaali, sest seda on keeruline arvutada ning lisaks sõltuvad hinnad laenajast. Riskimarginaal 1,85% on n-ö letihind, millest alates on võimalik tavainimesel laenu saada.

Sampo Panga eluasemelaenu riskimarginaal algab 1,2%. Sampo Panga personaal- ja jaepanganduse direktor Tõnu Vanajuur ütles, et lõplik eluasemelaenu riskimarginaal sõltub kliendi eelnevast maksekäitumisest, tagatise väärtusest ja leibkonna sissetulekust.

Nordea Panga laenutoodete müügijuhi Marit Mardi sõnul läheneb Nordea igale kliendile individuaalselt ja laenumarginaaliotsus tehakse igast kliendist lähtuvalt.

Swedbank ja Sampo on tõstnud ka omafinantseeringut. Swedbankis on omafinantseeringu määr 30%, varem oli see 10%. Lisatagatise puhul pank üldjuhul omafinantseeringut ei küsi.

Sampo Pank küsib kuni kahe aasta vanuse korteri või elamu puhul omafinantseeringu määraks 30% tagatise turuväärtusest. Vanema korteri või elamu puhul nõuab pank vähemalt 34% tagatist. Lisatagatise korral võib aga klient pääseda omafinantseeringu nõudest.

Kuidas finantsinspektsioon suhtub sellesse, kui pank ei fikseeri laenuintressi marginaali, st jätab laenuintressi täielikult panga enda otsustada ja võtab õiguse seda kliendile ühekuulise etteteatamisega muuta?

Teadmata kogu kirjeldatud situatsiooni, üksnes esitatud küsimuse alusel suhtume pigem negatiivselt, kuna "ulmelistesse kõrgustesse tõstmine" ei ole heas usus ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuv lahtiste tingimuste sisustamine.

Täpne vastus sõltub konkreetsetest tehinguoludest ning võib olla küsimus ka tüüptingimuste ebamõistlikust kahjustavusest muul alusel.

Konkreetse erimeelsuse tarbija ja panga vahel saab Eesti praeguses õigusruumis lahendada aga ainult kohus, mitte finantsinspektsioon.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing