Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teated Apple'i surmast on liialdatud

    Apple'i juht Steve Jobs kuvas Mark Twaini kuulsa tsitaadi "Teated minu surmast on tugevasti liialdatud" septembri alguses San Franciscos toimunud Apple'i arendajatele mõeldud üritusel, mille hüüdlause oli "let's rock".
    Sellega viitas ta uudisteagentuurile Bloomberg, mis oli suvel eksikombel avaldanud Jobsi nekroloogi. (Uudisteagentuurid ning teised meediaväljaanded valmistavad tihti nekrolooge ette, et seda kurva sündmuse toimumisel operatiivselt avaldada saaks.)
    Jobsi nekrolooge hakati ette valmistama ilmselt pärast juuni alguses toimunud samalaadset üritust, kus ta esitles mobiiltelefoni iPhone G3.
    Siis pöörati tähelepanu tema märkimisväärsele kõhnumisele. Apple'i juht on põdenud kõhunäärmevähki, kasvaja eemaldati 2004. aasta suvel toimunud operatsiooni käigus.
    Paraku ei andnud Jobs ega ka Apple selget vastust tema tervisliku seisundi kohta.
    Alles pärast seda, kui spekulatsioonid ning arutelud selle kohta, kas börsiettevõtte nii olulise persooni tervislik seisund on ainult tema eraasi, hakkasid liiga suureks paisuma, helistas Jobs ootamatult New York Timesi ajakirjanikule ning soostus off the record oma haigusest siiski rääkima.
    Investorid targemaks küll ei saanud, aga niipalju sai selgeks, et Jobs vähki siiski ei põe.
    Tundub, et paljud investorid ning analüütikud on panustanud ka Apple'i surmale, sest vaatamata suurepärastele majandustulemustele, on turg (mida väärtusinvesteeringute teooria rajaja Benjamin Graham nimetas Härra Turuks) tehnoloogiaettevõtte aktsia suhtes äärmiselt negatiivselt meelestatud.
    Kukkus ju ettevõtte aktsia hind veidi enam kui üheksa kuuga oktoobri alguseks pea kahe kolmandiku võrra - 85 dollarini, võrrelduna näiteks peamiselt tehnoloogiasektori indeksiks loetava Nasdaqi koondiindeksi neljakümneprotsendilise langusega.
    Apple'i uudiseid ja kuulujutte vahendavas portaalis AppleInsider ilmus eelmisel nädalal analüüs selle kohta, miks turg nii negatiivne on.
    Nagu arvata võibki, peab artikli autor Andy M. Zaky negativismi peamiseks põhjuseks tarbite käitumist eelseisva majanduskriisi olukorras.
    Kuidas saavad inimesed lubada endale uut iPodi või iPhone'i ajal, kui nad vaevalt saavad endale lubada isegi esmatarbekaupu, kõlaks sellistel puhkudel üsna loogiline küsimus.
    Mäletatavasti räägitakse majanduslangusest (vähemalt USAs) juba minimaalselt aasta aega, aga juunis, mil analüütikud ning meedia tundsid muret stagflatsiooni (olukord, kus kiire inflatsiooni tingimustes majanduskasv aeglustub) pärast, ei seisnud inimesed mitte supiköögi sabas, vaid moodustasid kvartalitepikkuseid järjekordi, saamaks esimeste hulgas mobiiltelefoni 3G iPhone.
    Tegelikult pole majanduskasvu aeglustimine Apple'i majandustulemustele väga suurt mõju avaldanud. Analüütikud ootavad uueks aastaks Apple'ilt 5,5 miljardi dollari suurust käibe kasvu, aga kasum jääb samaks, sest nende prognooside kohaselt ettevõtte marginaalid langevad.
    Zaky arvates on analüütikud aga pea täielikult jätnud arvestamata iPhone müügist tulenevaid lisatulusid.
    Kuni viimase ajani (vähemalt enne iPhone'i kultust) tunti Apple'it peamiselt mp3-pleieri iPod tootjana. See vastas suures osas tõele kaks aastat tagasi, mil iPod andis poole ettevõtte tuludest.
    Praeguseks on pleierite turg küllastunud ning eelmises kvartalis moodustas nende müük vaid 14,2 protsenti ettevõte tuludest. Paljud turuosalised pole aga sellele tähelepanu osutanud.
    Mis aga samuti on tähelepanu alt välja jäänud, on Apple'i rahamasin. Eelmise kvartali lõpu seisuga oli ettevõtte bilansis raha 24,49 miljardit dollarit, mis on samas suurusjärgus tarkvaragigandiga Microsoft.
    Aastaga on raha hulk bilansis kasvanud üle 10 miljardi dollari, mis tähendab seda, et ettevõte peab hakkama mõtlema, mida selle rahaga peale hakata.
    Investeerimisfirma Sanford Bernstein analüütik Toni Sacconagi ennustas möödunud neljapäeval, et Apple võiks hakata aktsiaid tagasi ostma, mille peale kerkis aktsia hind 4,6 protsenti.
    Analüütiku arvutuse kohaselt tooks 10 miljardi dollari kulutamine endaga kaasa nelja- ning 20 miljardi dollari kulutamine üheksaprotsendilise kasumi kasvu aktsia kohta.
    Apple pole aktsiad tagasi ostnud vähemalt viis aastat ning eelneva kümnendi jooksul on seda teinud vaid 217 miljoni dollari väärtuses.
    Autor omab Apple'i aktsiaid.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.