Laupäev 25. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Sampo eesmärk on laenuintressi tase jätta muutumata

04. november 2008, 16:08

Sampo panga juht Aivar Rehe kinnitas
Äripäevale, et Sampo panga eesmärk ei ole laenutingimuste muutmisega
laenuintressi tõstma hakata, pigem vastupidi, hoida seda all. Muudatus
laenutingimustes tuleneb ennekõike Sampo emapanga poliitikast Taanis ja
rahaturgudel tekkinud olukorrast.

Selgituseks, miks ei õnnestunud eile Äripäeval tänasele artiklile „Sampo lükkab riskid kliendi kraesse“ kommentaari saada, on järgmine. Saatsime eile (03.11.2008) küsimused Sampo panga kommunikatsioonispetsialistile Tõnu Talinurmele e-kirja vahendusel ja uurisime, kas neid kommenteerib Aivar Rehe, aga Talinurm ütles, et vastab hoopis panga personaal- ja jaepanganduse direktor Tõnu Vanajuur. Sampo Pank selgitas täna, et Rehe oleks olnud nõus teemat kommenteerima, aga pank otsustas, et seda teemat on õigem kommenteerima konkreetne spetsialist ja sellepärast on ka Äripäev lugejaid eksitanud väitega, et Rehe keeldus kommentaaridest. Täna soovis Rehe siiski ise teemat kommenteerida.

Järgneb telefoniintervjuu Sampo panga juhi Aivar Rehega:

Alates oktoobrist olete viinud laenu üldtingimustesse sisse muudatused, kus jätate endale ühepoolselt võimaluse muuta laenuintressi suurust. Mis seda tingis ja miks just oktoobrist?

Kõigepealt tuleks otsida vastust rahvusvahelistel rahaturgudel toimunud sündmustest. Kogu suvi ja sügis olid turbulentsis. Pangad andsid teada võimalikust usaldamatusest pankadevahelisel rahaturul ja usaldamatus toob endaga kaasa raha hinna tõusu. Sellele vastukaaluks ongi vastu võetud suuremates riikides – Saksamaal, Taanis, Rootsis, Soomes finantstoetuse paketid. Näiteks Rootsis on pakett, mis tagab võimaluse pankadel siseneda rahaturgudele, et saada kallimatel tingimustel keskmise pikkusega raha (st 2 kuni 5aastast raha).

Teiseks tulenes see otsus Danske Grupi poliitikast ja praktikast, kuna Taanis seda rakendatakse. Oktoobriks said vastavad analüüsid eelnevalt kõik tehtud ja 1. oktoober tundus kõige mõistlikum, et selle teemaga rahulikult edasi minna.

Kas Te ei karda, et kliente peletab eemale niisugune ebamäärasus, kui ütlete, et inflatsioonitaseme muutus võib teid ajendada intressimäära tõstma?

Toimunud muudatus tingimustes ei ole ajendatud inflatsioonist, vaid rahaturgudest, nagu juba rääkisin. Pank, mis töötab selgelt kliendisuhete peal, mõtleb enne mitu korda, kui vastava formuleeringu teeb. Kui vaadata lähipraktikat, siis kuu aega tagasi tõstis Rootsis Swedbank oma baasi 50 baaspunktiga, mis näitab, et muudatused rahaturgudel saavad jääda vahemikku 25-50 baaspunkti. Praegu on rahvusvahelistel rahaturgudel selgelt rahunemise trend. Järgmisest finantskriisist võime rääkida 5-7 aasta valguses, kui rääkida meetmest. Üks on õigus, teine on reaalsus. See on väga teoreetiline liikumine. Kui see võiks tulla, siis see on ju ka avalik informatsioon, ja me peaksime selleks olema ka väga hästi ette valmistunud. Praktiline realiseerumine on madala tõenäosusega, vaadates rahaturgude rahunemist. Minu arust on meie klientidel nn eelisseis võrreldes täna juba kehtivate toodete hindadega, mida pakuvad meie kolleegid.

Miks rakendate antud tingimusi olemasolevatele klientidele, kui nad tulevad mingil põhjusel lepingut muutma, näiteks tulevad varem laenu osaliselt tagasi maksma?

Kehtivad lepingud on kehtivad lepingud - seda tuleb austada. Tingimustes on välja toodud ka olulisemad aspektid, kui me seda teemat peame läbi rääkima. Siis on tegemist konkreetse panga ja kliendi suhte situatsiooniga, kus hinnatakse muudatuse määr ja räägitakse klientidega läbi. Ma ei prognoosi siin suuri arusaamatusi. Me saame siin klientidega läbi rääkida.

Kui klient tuleb laenu varem osaliselt tagasi maksma, siis surume kätt ja liigume samadel tingimustel edasi. Selle muudatuse eesmärk ei ole kehtivate laenude puhul proovida tingimusi ümber mängida. See ei ole meie lähenemine. Me austame seda laenude keskkonda, millega meil on 99,95 protsenti lepinguid sõlmitud. Viimane kuu on olnud väga laenuvaene kuu.

Kuidas on kogemus Taanis, kus pank saab laenuintressi ühepoolselt muuta, kui tihedalt seda näiteks aasta jooksul tehakse?

Tahan rõhutada seda, et me peame nägema nii intressi marginaali tõusu kui langust. Kui me räägime kogu aeg võimalikust turgude jahenemisest, siis meie marginaali tase 1-2% võib tähendada, et see võib isegi allapoole minna. Kui näiteks turud rahunevad 6-9 kuu jooksul, siis võib praegustel rahastamise tingimustel tulla ka nii-öelda eelistingimused.

Kui rääkida intressi muudatustest, siis peab otsima finantskriisilaadset seisu, mis on meie piirkonda jõudnud alates 2007. a suvest. Nüüdseks on mööda läinud 12 kuud ja pärast finantspakettide tegemist võib näha rahunemise märke. Ma ei ole kindel, aga võib olla on Taanis on üks kord marginaali tõstetud. See on iseloomulik kiirete turuliikumiste puhul kas üles või alla.

Meie ei lähe seda teed, et tõstame 5-8 korda intressi marginaali, nagu tegi Swedbank. Meie hoiame all. See on erinev pankade käitumine. Tõenäosus intressi tõusuks väheneb, kui vaadata, kuidas langevad baasintressid. See avaldab mõju ka pankadevahelisele rahaturgudele.
Grupi poliitikat tuleb ka aktsepteerida ja järgida.

Palju neid kliente üldse oleks, kes oleksid võimelised kohe laenu tagasi maksma, kui nad ei ole nõus uute lepingutingimustega, juhul, kui nad peaksid nendele alla kirjutama?

See on väga individuaalne. Pigem ma ei soovita nii. Kui kliendil on alla 100 baaspunkti laen (+ 6 kuu euribor), siis lähtudes praegusest inflatsioonist ja rahaturu seisust on pankuri selge soovitus tagada igakuine maksekvaliteet ja rahulikult elada oma kodus ning nautida, mis on loodud. Ärme tee endale peavalu, sest keegi ei sunni raha ennetähtaegselt tagasi maksma. Pankade põhimure on olla tähtajas.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. January 2009, 15:18
Otsi:

Ava täpsem otsing