Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sampo tahab rahu
Sampo Panga eesmärk ei ole laenutingimuste muutmisega laenuintressi tõstma hakata, pigem vastupidi, hoida seda all, selgitas Rehe.
Alates oktoobrist olete viinud laenu üldtingimustesse sisse muudatused, kus jätate endale ühepoolselt võimaluse muuta laenuintressi suurust. Mis seda tingis ja miks just oktoobrist?
Kõigepealt tuleks otsida vastust rahvusvahelistel rahaturgudel toimunud sündmustest. Kogu suvi ja sügis olid turbulentsis. Pangad andsid teada võimalikust usaldamatusest pankadevahelisel rahaturul ja usaldamatus toob endaga kaasa raha hinna tõusu. Sellele vastukaaluks ongi vastu võetud suuremates riikides finantstoetuse paketid.
Teiseks tulenes see otsus Danske grupi poliitikast ja praktikast, kuna Taanis seda rakendatakse. Oktoobriks said analüüsid tehtud ja 1. oktoober tundus kõige mõistlikum teemaga edasi minna.
Kas Te ei karda, et kliente peletab see, kui ütlete, et inflatsioonitaseme muutus võib teid ajendada intressimäära tõstma?
Toimunud muudatus tingimustes ei ole ajendatud inflatsioonist, vaid rahaturgudest. Pank, mis töötab selgelt kliendisuhete peal, mõtleb enne mitu korda, kui vastava formuleeringu teeb. Kui vaadata lähipraktikat, siis kuu aega tagasi tõstis Rootsis Swedbank oma baasi 50 baaspunktiga, mis näitab, et muudatused rahaturgudel saavad jääda vahemikku 25-50 baaspunkti.
Kuidas on kogemus Taanis, kus pank saab laenuintressi ühepoolselt muuta, kui tihedalt seda näiteks aasta jooksul tehakse?
Ma ei ole kindel, aga võib olla on Taanis on üks kord marginaali tõstetud. See on iseloomulik kiirete turuliikumiste puhul kas üles või alla.
Meie ei lähe seda teed, et tõstame 5-8 korda intressi marginaali, nagu tegi Swedbank. meie hoiame all.
Palju neid kliente üldse oleks, kes oleksid võimelised kohe laenu tagasi maksma, kui nad ei ole nõus uute tingimustega?
See on väga individuaalne. Pigem ma ei soovita nii. Kui kliendil on alla 100 baaspunkti laen (+ 6 kuu Euribor), siis lähtudes praegusest inflatsioonist ja rahaturu seisust on pankuri selge soovitus tagada igakuine maksekvaliteet ja rahulikult elada oma kodus ning nautida, mis on loodud.
Kuigi Sampo Pangal on alates oktoobrist õigus ühepoolselt laenuintressi marginaali muuta, teatades sellest kliendile üks kuu ette, rippus veel eile hommikul panga kodulehel hoopis teine info.
Äripäeva uudise peale saatis Sampo Pank vabanduse eksitava info pärast. "Vabandame kodulehel toodud eksitava info pärast, mis oli jäänud inimliku eksimuse tõttu parandamata. Kindlasti polnud meie eesmärgiks klientidele valeinformatsiooni jagada. Kinnitame, et kodulehel on info parandatud," kommenteeris panga kommunikatsioonijuht Anneli Rõuk eile.
Sampost laenu võtnud ASi Fotoluks omanik ja juht Assar Jõepera käis eile pangas laenuhalduriga kohtumas ning jutuks võeti ka võimalik intressitõus.
"Tundub, et midagi katki ei ole, ei öeldud küll, et intress peaks tõusma," sõnas Jõepera, kes peab Sampo laenuintresse praegu Eestis konkurentsivõimelisteks.
Jõeperale anti pangast siiski sõnum, et intressid võivad mingil ajal tõusta. "Ega pilvedeni kõrgel ei saa laenuintressid olla," sõnas Jõepera, "ja kui intress tõuseb liiga palju, siis - nagu reklaamib Sampo ise - muud üle ei jää kui pangavahetuskuu."
SEB kommunikatsioonijuht Silver Vohu kinnitas, et nende laenutingimused ei luba laenuintressi marginaali ühepoolselt muuta. "Kui klient võtab laenu, siis fikseeritakse tal marginaal ja see jääb nii isegi kuni 30 aastaks," ütles Vohu.
Nordea Panga laenutoodete müügijuht Marit Mardi ütles, et pank ei ole muutnud laenulepingu tingimustes laenuintressi marginaali n-ö ujuvaks. Ühepoolselt muudetakse marginaali vaid juhul, kui klient rikub laenutingimusi.
Autor: Kaisa Tahlfeld