Time’i aasta innovatsioon: igamehe geenianalüüs

05. november 2008, 11:32

Katseklaasi tuleb tilgutada pisut sülge
ning siis katseklaas posti panna. Nii käib laiatarbe geenitest, mille ajakiri
Time valis tänavuse aasta kõige suuremaks innovatsiooniks.

Selliseid teste pakkuva firma 23andMe üks omanikke on Google’i asutaja Sergey Brini abikaasa Anne Wojcicki.

Äriidee on igamehe geenianalüüs. Välja tuleb panna 399 dollarit testkomplekti eest, tilgutada katseklaasi pisut oma sülge ning katseklaas firmasse saata.

Testkomplekti võib endale arvutist tellida, see tuleb postiga koju. Süljeproovi analüüse saab taas vaadata koduarvutist ning on võimalik teada saada, kui suur on erinevate haiguste risk. Firma poolt pakutav analüüs teeb kindlaks ja interpreteerib 600 000 geneetilist markerit.

Ajakiri Time rõhutab, et kuigi 23andMe pole ainus firma, kes selliseid teste turustab, kuid just see firma on olnud edukaim nende testide igaühele kättesaadavaks tegemisel.

Revolutsioon tulekul

Time kirjutab, et me oleme genoomiuuringute revolutsiooni lävel, mis ei muuda mitte ainult seda, kuidas me enda eest hoolitseme, vaid ka seda, mida me peame isikuandmeteks.

Alles hiljuti oli enda geenide analüüs vaid teaduse tipptegijate pärusmaa ja isikliku edevuse rahuldamise võimalus. Nüüd on geenianalüüsid igaühele kättesaadavad, kuid see, kuidas neist analüüsidest kasutatavat infot kasutama hakatakse pole veel päris selge.

23andMe investorite seas on näiteks Hollywoodi filmitööstur Harvey Weinstein, kes ütleb, et peab seda heaks investeeringuks. Firma 8,9 miljoni dollarilisest kapitalist poole on investeerinud otsingumootor Google. 23andMe klientide hulgas on Warren Buffet, Rupert Murdoch ja Ivanka Trump.

Kuid nende analüüside valguses on puhkenud elav debatt, kuivõrd saab neid analüüse üldse tõlgendada ja usaldada. Samuti räägitakse ohust, mis võib tekkida, kui inimesi hakatakse geenianalüüsi andmete alusel diskrimineerima.

Ridamisi ohte

Kui Weinstein ei avalda, mida tema geenianalüüs talle näitas, siis Brin ja Wojcicki räägivad oma analüüsidest avalikult. Brinil on mutatsioon, mis 20-80-protsendilise tõenäosusega viib haigestumiseni Parkinsoni tõppe. 50-protsendilise tõenäosusega kannab sama geenimutatsiooni ka abielupaari laps, kes tuleb ilmale veel selle aasta lõpus.

Septembris kirjutas Brin oma blogis: „Ma ei leia, et see oleks piinlik. Tehtud on palju tööd ja poleks mõistlik seda saladuses hoida. Kümne aasta pärast on tavaline oma genoomi uurimine.“ Nüüd on Brin asunud rahastama Parkinsoni tõve uuringuid.

Kui firmaga seotud abielupaar ei ole tõesti mures oma geenianalüüsiandmete privaatsuse pärast, siis muretsejaid leidub ilma nendetagi külluses.

Mais kirjutas president George W Bush alla seadusele, mis keelab tööandjatel ja kindlustusfirmadel inimeste nende geeniinfo põhjal diskrimineerimise.

California ja New Yorgi osariigid püüdsid laiatarbe geenianalüüse keelata, väites, et need pole korralikult litsentseeritud, kuid edutult.

Muretsema paneb ka asjaolu, kuidas geeniinfo avaldamine võib mõjutada lähedasi, kes ei soovi, et info peres varem esinenud skisofreenia kohta jõuaks avalikkuse ette.

Mida aga arvata võimalusest, et pruut seab peigmehele enne pulmi abiellumise tingimuseks, et ta näeb enne altari ette minekut peiu geenianalüüsi tulemusi? See on hüpoteetiline, aga siiski täiesti võimalik stsenaarium.

Geenianalüüside täpsus on iseasi ning analüüside interpreteerimisel lähtutakse ebatäpsest ja mittetäielikust infost. Näiteks on mitmete haiguste põhjustajaks paljude geenide koostöö, mida omakorda mõjutavad keskkonnafaktorid. Praeguseks hetkeks on inimese 20 000 geenist vaid kümnendiku puhul leitud seos mingi haigusega, seega on väga raske öelda, mis siiski on geneetilise tagapõhjaga ja mis mitte. „Vähesed teadmised on ohtlik,“ ütles USA rahvusliku tervishoiuinstituudi teadlane Alan Guttmacher.

23andMe pole ainult geenianalüüsifirma, sellele lisandub ka sotsiaalne pool. Nii on firma korraldanud kõrgseltskonnale pidusid, kus pakutakse võimalust anda katseklaasi süljeproov. Loe Novaatori lugu: Uus trend: süljepeod

Sarnaste geenimutatsioonidega inimesed firma kodulehel liituda suhtlusrühmadesse, kus arutatakse elustiili ja ravimite üle. Firma kätte koguneb muljetavaldav andmebaas, mida uurides võivad teadlased tulevikus jõuda oluliste läbimurreteni.

Samal teemal on Novaator kirjutanud veel: Mis tõbi sind ootab? 10 000 krooni eest saab vastuse

Geenitestid – kullaauk testijatele

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. November 2008, 09:14
Otsi:

Ava täpsem otsing