Baltika juhid sunnitud lisatagatisi seadma

Kärt Blumberg 06. november 2008, 00:00

Mulluse majandusaruande järgi on Baltika tuumikinvestor, ettevõtte juhtide poolt oma osaluse suurendamiseks loodud OÜ BMIG suurendanud Swedbankist võetud laenu 71,5 miljonile kroonile ning pantinud selle tagatiseks ligi 4 miljonit Baltika aktsiat ehk 93% oma koguosalusest. Aasta lõpus oli aga ühe väärtpaberi hind veel 61 krooni, eile maksis Baltika aktsia Tallinna börsil 22 krooni.

Eeldusel, et ettevõte sel aastal laenu suurendanud ei ole, tähendaks see praeguse aktsiahinna juures laenusumma võrdsustumist sellele tagatiseks seatud aktsiate koguväärtusega.

Teada on aga, et veel juunikuus suurendas BMIG osalust Baltikas 25,4 protsendile, kasutades selleks ka laenuraha. Need sammud ja üldine vilets seis börsil on viinud olukorrani, kus pank on asunud BMIGilt lisatagatist nõudma.

Et panga nõuet täita, on Baltika juhatuse liikmed ning BMIGi osanikud Ülle Järv ja Boriss Loifenfeld tänavu pantinud ligi 90% veel aasta alguses nende käes olnud isiklikest aktsiatest. Alles möödunud nädalal seadsid nad laenu tagatiseks üheskoos kokku miljoni krooni väärtuses oma aktsiaid.

"Me ei ole teinud mitte midagi erilist. See on täiesti tavaline elu," selgitas olukorda Baltika finantsjuht Ülle Järv. "Mitte ükski Baltika juhtkonda kuuluv aktsionär ega ka OÜ BMIG ei ole müünud aktsiaid. Osa aktsiaid on antud täiendavateks laenugarantiideks, mistõttu ei kajastu nad ka eraisikute kontodel," lisas Järv.

Järve ja Loifenfeldi laenutagatiseks seatud miljon krooni on aga tõenäoliselt vaid jäämäe veepealne osa. Arvestades Swedbanki standardtingimusi, asub pank väärtpaberitagatisel võetud laenule tagatist nõudma juhul, kui tagatise väärtus on väiksem kui pooleteistkordne laenusumma. Laenu andmisel peab aga tagatis ületama laenusumma kahekordselt.

Seega võib arvata, et tegelikult on Swedbank küsinud BMIG-ilt täiendavat garantiid kokku tunduvalt suuremas summas kui miljon krooni. Kui suur on summa täpselt ning millistest vahenditest on see kaetud, ei soostunud asjaosalised kommenteerima.

"Tõepoolest oleme kasutanud panga abi BMIGi aktsiaostude finantseerimisel. Samal põhjusel ei saa aga ka teie küsimustele sisuliselt vastata, kuna meie ja panga vahelistes lepingutes sisaldub konfidentsiaalsuse tingimus," vastas Äripäeva küsimustele Baltika juhatuse esimees ja BMIGi suurosanik Meelis Milder.

"Usun, et BMIGi omanike jaoks oleks Baltika aktsiate sundlikvideerimine väga ebameeldiv asjade käik, kuna mitu selle omanikku osaleb ka Baltika juhtimises. Seega võib arvata, et BMIG teeb maksimaalseid jõupingutusi, et see nii ei läheks," ütles investeerimispanga LHV analüüsiosakonna juht Erki Kert.

See, kui suur on BMIGi käes olevate Baltika aktsiate sundmüügi tõenäosus, sõltub sellest, kas ja millises ulatuses suudab ettevõte leida pangale vastuvõetavaid lisatagatisi.

"Arvestades Baltika aktsiate madalat likviidsust, on suures koguses aktsiate turule müümine väga keeruline. Selline lahendus oleks ebameeldiv nii BMIGi kui ka panga jaoks, kuna aktsia hind satuks edasise tugeva müügisurve alla. Seetõttu arvan, et juhul, kui BMIG ei suuda leida vajalikus ulatuses lisatagatisi, püütakse leida tehingule suuremat vastaspoolt," kirjeldas Kert võimalikku stsenaariumit aktsiate sundmüügi puhul.

Baltika juhid suurendasid oma osalust ettevõttes pärast seda, kui investeerimispankur Joakim Heleniuse huvi Baltika vastu kadus.

2001. aasta sügisel oli Baltika tuumikinvestor 40protsendilise osalusega Joakim Heleniuse juhitavale investeerimispangale Trigon Capital kuulunud Baltic Republics Fund (BRF).

17. septembril 2002 toimus Baltikas aktsiaemissioon, mille tulemusena omandas Baltika juhtkond neile kuuluva investeerimisettevõtte OÜ BMIG kaudu 20,26 protsenti Baltika aktsiatest. Ettevõte väljastas 644 000 uut aktsiat hinnaga 36 krooni tükk. BRFi osalus langes 35,68 protsendile. Aktsiate ostmiseks võtsid Baltika juhid BMIGi nimel Swedbankist 16 miljonit krooni laenu, lisasid 7,2 miljonit krooni isiklikku raha ning pantisid kõik oma Baltika aktsiad. Baltika laenule garantiid ei andnud.

"Olen valmis oma maja panti panema," kirjeldas Milder Äripäevale juhtumit, kui BMIG jääb laenu tagasimaksmisega jänni.

BMIG oli tollal veel asutamisel olev ettevõte, mille lõid Baltika juhatuse liikmed Meelis Milder, Maire Milder, Ülle Järv, Boriss Loifenfeld, James A. Hayhow ja nõukogu esimees Miles W. Burger.

BRF lahkus Baltika omanikeringist lõplikult 2005. aastal, mil hinnaga 107,34 krooni aktsia eest müüdi kõik veidi enam kui kaks miljonit BRFi käes olnud väärtpaberit. Veerand miljonit aktsiat ostis BMIG, tõstes oma osaluse Baltikas 22,78 protsendile. Arvestades 2007. aasta fondiemissiooni, on tollane aktsiahind kaks kolmandikku kukkunud, olles nüüd 35,78 krooni.

Tänavu juunis viis BMIG täide oma mulluse eesmärgi suurendada osalus Baltikas 25 protsendile. Ostu ajendas 33 kroonile kukkunud aktsia hind.

"Finantsvõimalused olid piiratud," vastas Milder Äripäeva küsimusele, miks BMIG veelgi rohkem väärtpabereid ei ostnud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:48
Otsi:

Ava täpsem otsing