Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Energiamärgist väljastavad nii audiitor kui ka projekteerijad
Alates järgmisest aastast jõustuvad mitmed seadusemuudatused, mille eesmärk on aidata kaasa energiakasutuse tõhususe parandamisele nii olemasolevates kui ka uutes hoonetes ning võimaldada hoonete kasutajatele juurdepääsu informatsioonile hoone energiatarbimise ja vajalike energiasäästumeetmete kohta.
Uuest aastast võib kinnisvaraomanikul tekkida vajadus tellida oma hoonele energiamärgis ehk energiatõhususe sertifikaat, millele on kantud informatsioon selle kohta, kui palju hoone tarbib energiat ja/või kas hoone vastab energiatõhususe miinimumnõuetele.
Ehitusseaduse järgi peavad ehitatava ja oluliselt rekonstrueeritava sisekliima tagamisega hoone konstruktsioonid ja tehnosüsteemid olema projekteeritud ja ehitatud hoonete energiakasutuse tõhustamise miinimumnõuete kohaselt. Energiatõhususe miinimumnõuded on olemasolevate ja ehitatavate hoonete summaarse energiatarbimise piirmäärad, aga ka tehnosüsteemidele esitatavad nõuded, et mõõta nende efektiivsuse ja toimimisega seotud näitajaid.
Energiatõhususe miinimumnõuded kehtivad mõnede eranditega kõigile sisekliima tagamisega hoonetele. Erandid on muu hulgas mälestised, kultus- ja tavandihooned, kaheaastase kasutusajaga hooned, tööstus- ja põllumajandushooned, töökojad.
Energiatõhususe miinimumnõudeid ei rakendata ka nende sisekliima tagamisega hoonete puhul, mis on püstitatud või mille projekteerimist on alustatud enne 2008. aasta 1. jaanuari, juhul kui ehitusluba selliste ehitiste püstitamiseks väljastatakse enne 2009. aasta 1. jaanuari.
Energiamärgisel näidatakse sisekliima tagamisega hoone või selle eraldi kasutatava osa tegelik või eeldatav aastane energiatarbimine. Energiatarbimine võib hõlmata hoone kütmiseks, jahutamiseks, vee soojendamiseks, ventilatsiooniks ja valgustuseks vajalikku energiahulka. Energiamärgisele lisatakse hoone energiatarbimist vähendavate majanduslikult põhjendatud meetmete loetelu.
Energiamärgise väljastamine olemasolevatele ja projekteeritavatele/ehitatavatele hoonetele toimub erinevalt. Kui olemasolevate hoonete puhul on võimalik tugineda tegelikele energiatarbimise andmetele, siis projekteeritavate hoonete puhul tuleb energiakasutust prognoosida energiaarvutuse abil.
Olemasolevale sisekliima tagamisega hoonele või selle eraldi kasutatavale osale väljastatava energiamärgise eesmärk on anda teavet selle kohta, milline on hoone tegelik energiatarbimine võrreldes teiste samaväärsete hoonete keskmise energiatarbimisega. Olemasolevale hoonele väljastab energiamärgise hoonete energiaauditeid tegev või energiamärgiseid väljastav ettevõtja, kes peab olema registreeritud majandustegevuse registris.
Kuni 2010. aasta 1. jaanuarini võivad energiamärgiseid väljastada ka ehitiste ekspertiise teostavad ettevõtjad. Energiaauditeid tegeva või energiamärgiseid väljastava ettevõtja energiamärgise kehtivusaeg on kümme aastat väljastamise ajast alates.
Projekteeritavale sisekliima tagamisega hoonele väljastatav energiamärgis annab teada, milline on selle hoone prognoositav energiavajadus. Energiamärgise väljastab projekteerimisettevõtja. Energiaarvutuse tulemused esitatakse ehitusloa taotluse ehitusprojekti dokumentatsiooni osana. Projekteerimisettevõtja väljastatud energiamärgise kehtivusaeg on kaks aastat ning see algab koos ehitise garantiiajaga.
Pärast projekteerimisettevõtja väljastatud energiamärgise kehtivusaja lõppu tuleb taotleda hoonele uus energiamärgis, mille väljastamisel võetakse arvesse nii hoone seisundit, tehtud parendusi kui ka hoone tavapärast kulumist.
Autor: Inge Lumiste