Kulude optimeerimine = palk ümbrikusse

Ehkki uuringute järgi on varimajanduse osakaal Eestis viimastel aastatel langenud, pingestavad ümbrikupalkade tõttu saamata jäänud maksumiljardid riigi eelarvet ja sujuvat toimimist teravamalt kui kunagi varem. Maksuamet ja erialaliidud on teadlikud sellest, et peene nimetusega "kulude optimeerimine" majandussurutises toimetulekuks tähendab sageli hoopis maksude maksmisest kõrvale hiilimist ja palkade ümbrikusse peitmist.

Nii Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL) kui ka Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (EETL) jälgivad liikmete vastuvõtul, kui distsiplineeritud on firma maksude maksmisel. "Eeldame, et see tase on ikka üle selle piirkonna keskmise," ütleb EETLi tegevdirektor Enno Rebane. "Materjalitootmises on sektoreid, kus probleeme polegi, kuna suheldakse otse ehitajate või hulgimüüjatega ning arveldatakse arvetega. Probleem tekib seal, kus tulevad mängu jaekliendid," arvab Rebane. "Et musta palka maksta, on vaja ka musta raha saada."

Ehitusmaterjalide tootjate liit tegi koostööd maksuametiga, pakkudes välja andmeid ja ettevõtteid, kelle majandusaasta aruannetes pakutud keskmine palk reaalsusega kokku ei läinud. "Paradoksaalne on see, et eks makseraskustes kipu olema need firmad, kes on maksuliselt suhteliselt hästi käitunud," räägib Rebane.

Tema sõnul on plastakende sektoris olnud ettevõtteid, kelle näidatud palgasummad on neli korda väiksemad kui sarnast tööd tegevatel konkurentidel. Võimalik on kuni 20protsendiline palgaerinevus, ilma et töötajad hakkaksid firmat vahetama.

EEELi tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul nemad maksuametiga oluliselt suhelnud ei ole. Küll aga kontrollitakse liidu liikmeks pürgivate kandidaatide andmeid ja ausa konkurentsi edendamise nimel on tehtud ka ettepanekuid muudatuste tegemiseks seadustesse.

"Meie oleme aastaid võidelnud selle eest, et riigihanke tingimustesse oleks sisse kirjutatud, et pakkujatena kvalifitseeruvad ainult need ettevõtted, mis deklareerivad oma töötajate palkadelt viimase kolme aasta jooksul makstud sotsiaalmaksu. Ja see ei tohiks olla vähem kui 70% turu keskmisest," ütleb Peterson.

"Aga oleme kaotajaks jäänud, sest risti-põiki on ees eurodirektiivid, mille järgi oleks nende andmete avaldamisel tegemist ettevõtlusvabaduse piiramisega, sest maksmine on igaühe enda asi," on ta nõutu.

Indrek Peterson arvab, et ümbrikupalkade maksmine lühiajaliselt kindlasti süveneb ja seda pigem väiksemates ettevõtetes, sest peatöövõtja jätab üldjuhul oma riskid alltöövõtjate kanda.

"Konkurents on tihenenud ja iga hinna eest on vaja hankeid saada! Millegi arvel tuleb hind alla lüüa ja üks meetod ongi see "maksude optimeerimine"," räägib ta.

Järgmise aasta alguse kohta arvab Peterson, et see tuleb äärmiselt negatiivne, kuna makseraskused on süvenenud. Samas prognoosib ta, et poole aasta pärast hakkavad pankrotid tihenema, ehitusturg puhastub ning ka ümbrikupalkade maksmine väheneb. "Asi on konkurentsis. Kui riigihangetel tehakse pakkumisi alla ehituse omahinna, ei saa see ju kaua kesta."

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe väidab, et praeguste andmete põhjal ümbrikupalga osakaal suurenenud ei ole. "Majandussurutises me jälgime ja analüüsime pidevalt ettevõtjate tegevust. Võib-olla on see spekulatsioon, aga paljud ettevõtted, kes lähiajal oma tegevuse lõpetavad, on ümbrikupalka maksnud." Samas peab Veermäe ettevõtjaid ausateks, sest pigem on nii, et maksud deklareeritakse ära, aga tekib maksuvõlg.

Kui Rebane arvab, ümbrikupalkade maksmise suurenemist mõjutab ettevõtjatel lasuv sotsiaalmaksu suurus, siis Veermäe on pigem seda meelt, et maksukoormuse vähendamine ettevõtjate käitumist ei muuda.

"Maksu langetamine ei too automaatselt kaasa paremat laekumist. Mingi hulk ettevõtjaid ehk maksaks rohkem, aga see on spekulatiivne. Suure ettevõtte jaoks pole maksud probleem, aga tuleb arvestada, et meil on enamik väikeettevõtjad," sõnab ta. "Ehitussektoris tuleb korrigeerimine ja tähtis on, et jääjad maksaksid ka korralikult makse."

Selle aasta esimese 9 kuu jooksul on maksuhaldur viinud läbi 82 ümbrikupalga kontrolli ning lõpetanud 69 ümbrikupalga juhtumi kontrolli, mille tulemusena esitati parandusdeklaratsioone ja määrati täiendavaid makse kogusummas ligikaudu 15 miljonit krooni.

Maksukäitumise mõjutamiseks on hakatud korraldama eelnevalt teada antud ja ootamatuid vaatlusi ehitusobjektidel. Kui maksudeklaratsioonides kajastatud andmed ühtivad vaatluse käigus tuvastatud andmetega ja maksurisk puudub, siis maksuhaldur lõpetab kontrollimise.

Olukorras, kus isikul jääb maksurisk, st maksuameti vaatlusega tuvastatud andmed ei ühti isiku deklareeritud andmetega, kontrollitakse üksikjuhtumit konkreetsete asjaolude väljaselgitamiseks.

Reaalajas kontrolli käigus kogutakse informatsiooni maksustamisperioodide, võimaliku maksukohustuse ja konkreetsete asjaolude kohta, mille deklareerimise tähtaeg ei ole veel saabunud.

Sellisel viisil saadakse juurdepääs maksustamise seisukohast olulistele või tähendust omavatele tõenditele ja olukordadele, mida ei ole võimalik hiljem samal kujul taasesitada.

Äriühingul on kontrollist ette teades võimalik vaadata üle ja samas korrastada oma tegevust, et ennetada võimalikke eksimusi või ka rikkumisi.

Vajadusel on kontrollitaval võimalik probleemide lahendamiseks konsulteerida maksuhalduriga.

Tulemiks ei ole mitte kontrollitavatele äriühingutele maksu määramine ja nende karistamine, vaid kontrollide üldpreventiivne mõju äriühingute maksukäitumisele.

Näiteks lõpetati III kvartalis Viru vangla reaalajas kontroll, mille raames kontrolliti 9 äriühingut. Kõigile (v.a peatöövõtjale) lõppes see 4,7 miljoni kroonise maksu määramisega.

Selle aasta kohta uuring alles tuleb, küsitlus läheb välja novembris. Üldise majandusliku trendi taustal võib oletada, et kui töökohtade arv väheneb, makstakse ka ümbrikupalka rohkem. Turul olijad ikka katsuvad makse optimeerida, sest sealt tuleb ju ettevõtjale ilmne kulude kokkuhoid. Ka töötajale tundub, et ta saab rohkem kätte.

Selge suund on, et varimajandus on vähenenud, aga see on toimunud eelkõige tänu majanduskasvule. Kui sissetulekud on suuremad, käitutakse seaduskuulelikumalt. Raskematel aegadel varimajanduse osakaal kasvab. Ehitajal on ka palgaläbirääkimisi raske pidada. Kerge pole ei ettevõtjal ega töövõtjal.

Autor: Tea Taruste