Talvel algavad ehitajate ellujäämiskursused

Ehituses on trend endiselt kokkutõmbamise suunas. Ühelt poolt ei vajunud materjalide hinnad nii palju, kui sooviti. Suurimad kukkujad on betoon ja betoontooted, aga näiteks pleki hind hoopiski tõusis koos maailmaturu metallihindadega. Teiselt poolt ei soovi vaesuv ja üha rohkem oma klientide võimu tajuv tellija enam kõrget hinda maksta.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektori Enno Rebase sõnul on ehitus üldiselt küll miinuses, kuid elamuehituse vähenemisest hoolimata ehitus siiski käib. Näiteks on ehituslubade arv elamuehituse vallas selle aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenenud 50%. Sama tendents on nähtav selle aasta III ja II kvartali võrdlemisel.

Samas aitab just infraehitus tema tõdemusel ehitusel vee peal püsida. Siinjuures on aga viletsas seisus keskkonnaehitus. Kui vaid riik eurorahastamist maha ei magaks.

Kui ehitusturg langes viimastel statistikaameti andmetel 6 protsenti, siis ehitusmaterjalide turg on langenud 20 protsenti. Materjalitööstuses aga vähendatakse Rebase tõdemusel mahte pidevalt. Näiteks betooni ja seinamaterjalide puhul 1/3-1/2. Vaid ekspordi kasv 10 protsenti on olukorda mõnevõrra tasandanud. Betoonitootjatel on see aasta väga raske ja ilmselt järgmine ka.

Kui ehitusturg raugeb tegevuse vähenemisel ruttu, siis materjalitootmine on inertsem - on ju siin taga hooned, seadmed, investeeringud.

Probleem on kahe otsaga. Lisaks materjalide tootmisele tajuvad ehitajad kuklas ohtu. Ollakse kui haamri ja alasi vahel. Seni sõlmitud ehituslepingutele järgnevad nüüd tihti 10-15protsendiliste palgakärbetega lepingud, et lappida vähenenud palgakulude pealt firma kokkukuivanud tulusid ja suuta oodata materjalide hinna langust.

Üks tundmatuks jääda soovinud FIEst katusepaigaldaja tunnistas, et pleki hind on küll tõusnud, kuid klient ootab odavamat tööd ja tulemusena töötataksegi miinimumtasu eest, et üldse oleks tööd.

Ehitusmeister ja ehitusekspert FIE Aare Traks nentis, et mitmed nullkasumiga või kahjumiga töötavad väiksemad maakondlikud ehitusfirmad on omale püüdnud leida mingigi tulutoovama otsa pealinnas, siis saab hinge sees hoida. Pead tõstev buumiaegse praagi parandamise vajadus takerdub mitmetesse asjaoludesse. Ühelt poolt ei ole praagi tegija garantiiaja sees huvitatud vigade parandusest - ei too ju see sisse. Teisalt ei soovi klient maksta tehtud töö ümbertegemise eest veel kord. Liiatigi ei igatse teiste vigu keegi parandada, sest see on üks tüütumaid ülesandeid. Samas oleks ettevõtte püsimiseks jällegi raha vaja. Tulemusena tõmbub ehitusturg 2009. aasta suveks võrreldes 2007. aasta suvega kokku ligi 50 protsenti, leidis Traks.

Kujunenud olukorras on kõige hullemas seisus just väikefirmad, kelle hulka aga peab ehitusekspert Lembit Sõmer paratamatult liiga suureks. Tööd lihtsalt ei jätku kõigile.

Nii tulebki firmal ellujäämise nimel muuta oma senine tegutsemine tõhusamaks ehk samade vahenditega tegutsedes võluda välja enam, leida olemasolevast veelgi väärtusi, rõhuda kvaliteedi kvaliteedile.

Pealegi saabub ehituse mõõnaaeg talv. Seega talvel ja langevas majanduses tuleb firmadel kevadeks läbida ellujäämiskursus.

Senine ehitusturg asendub aina rohkem remondituruga, eriti materjalikauplustes ja müüjate seas. Need ehitusmaterjalide müüjad, kes on leidnud ekspordikanali, säilivad kindlasti. Isegi suurehitajate kilda kuuluva ASi Oma Ehitaja tegevjuhi Kaido Fridolini jutust kumab tuleva aasta suhtes ettevaatlikkus ja soov säilitada vähemalt selle aasta tase.