Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Teedeehitus ootab riigilt selgeid otsuseid
Lisaks valavad kuhjuvate murede tulle õli mitmete ehitusfirmade meeleheitlikud katsed tulla teedealale konkureerima. "Tuntud tsiviilehitajad on hakanud teedeehituse sektoris agressiivselt pakkuma," tunnistas kibedusega ASi Teede REV-2 suurima tütarettevõtte TREV-2 Grupp ASi juhatuse esimees Andri Tõnstein.
Nagu Tallinna Teede ASi tegevjuht Tiit Padar mullu tõdes, on teedeehituse üheks eripäraks see, et mida teised ehitajad teevad kaheteistkümne kuuga, peavad teedeehitajad tegema seitsme kuuga. Just selline intensiivsus ja hooajalisus ajaski töökäed toona eemale. Nüüd ehk jahenevas majanduses peaks see olukord paranema, kui vaid oleks selge, millele soovib riik hakata rõhku panema. Kas vaid suurematele objektidele või tuleb hooldada ka väiksemaid teid. Riik peaks teedeehitajate sõnul näitama eurorahade kasutamisel kiiremas korras suuremat haldussuutlikkust. On ju kätte jõudnud ka järgmise aasta eelarvete ja töökavade koostamise aeg.
Ebamäärane olukord ja langev majandus sunnivad teedeettevõtjaid heitma pilku piiri taha. Ei saa ju teedeehituse üsnagi erilist tehnikat ja tootmisvõimsusi lihtsalt mõneks ajaks ootamatult seisma panna, et siis äkitselt olude selginedes need viivitamata käiku võtta. Seega mõneti nii nagu ehitusmaterjalide tootjad, vajavad teedeehitajad pikemat aega ümberorienteerumiseks, selgemaid ja pikemaid plaane.
Samas on ikkagi õhku jäänud juba anekdootlikuks muutund killustikuküsimus. Ühelt poolt on kriis leevenenud, kuna üldehitus mõõnab, liiatigi on unelmate Tallinna-Tartu neljarealine kiirtee vajunud surmaunne. Kui tulevad uued ülesanded, hakkab killustikku kuluma massiivselt ja siis on vaja juba ammenduvad kaevandused asendada millegi muuga. Kuid paljud kohalikud omavalitsused on uute avamisele vastu. Nii on eelisseisundis firmad, kel killustik omast käest võtta, nagu OÜ Moreen Jõgevamaal.
Paraku aga Ida-Virumaal VKG Keemia Grupi propageeritav põlevkivi aheraine oma madala külmakindluse tõttu ikkagi ei sobi asfaldi alla. Idee tuua Soomest graniitkillustikku muudab ülisuurte ja massiivsete vedude tõttu materjali mõttetult kalliks.
Pealegi siia niigi silma viskavatel soomlastel on oma killustikku hulka lihtsam ja odavam kaasa võtta. Ehkki mitmetes firmades on põhjanaaber osanikuna sees juba taasiseseisvuse algusest saadik, kibestab kohalikke teadmatuses vaevlevaid ettevõtteid teistegi välimaalaste siiapressimine Türgist ja mujaltki.
Liiatigi külvab teedeehitajate seas hirmu kava kütuseaktsiisist tee-ehitusse tulev 75% lahti siduda. Mis sellele järgneb, ei taha keegi mõeldagi…
Keegi teedeehitajatest ei julge rääkida palgatõusust, töötajate arvu suurendamisest, firmasse investeerimisest - hea, kui nüüdnegi säiliks. Teedeehitajad peavad ju jälgima ka ilma. Näiteks 2006. aastal sai Tallinnas Dunkri tänaval Tallinna Teede AS panna kiviparketti veel jõululaupäevalgi...