Kui suure jälje maale jätad Sina?

"Tõsi või?" hüüatab Äripäeva Rikaste TOP 500 esikümnes olev Priit Piilmann, kuuldes, et kui kõik eestlased elaksid nagu tema, läheks meie kõikide vajaduste rahuldamiseks vaja 8,94 maakera.

Kes veel ei tea, siis ökoloogiline jalajälg näitab lihtsalt öeldes seda, kui palju maakera pakutavatest ressurssidest keegi tarbib. Eesti jalajälg on Maailma Looduse Fondi viimase uuringu järgi maailmas suuruselt üheksas.

Kui tavaliselt arvutataksegi seda näitajat riikide kohta, siis Äripäev võttis appi ühe internetis oleva ankeedi, mis näitab sama asja üksikisiku kohta.

Testi tulemus saadakse küsimuste abil, mis uurivad kütuse, vee, elektri ja raha kulutamist, samuti prügi sorteerimist ja toitumisharjumusi. Nii näiteks kulutab sage reisimine lennukiga ressursse märgatavalt.

Kuigi palve ankeedi täitmiseks saatsime välja eelmise nädala lõpus päris paljudele avaliku elu tegelastele, vastasid lisaks Piilmannile kaitseminister Jaak Aaviksoo, prügikoristuskampaania "Teeme ära" eestvedaja Rainer Nõlvak ning Rakvere teatri näitejuht Üllar Saaremäe. Viru Keemia Grupi omanik Priit Piilmann, kelle tulemus oli kõige hullem, ning Saaremäe täitsid ankeedid telefoni teel ajakirjaniku abiga.

Selgus, et kõige vähem saastab keskkonda MicroLinki asutaja ja tuntud rohelise mõtteviisi vedaja Rainer Nõlvak. Siiski ei tohiks meest eeskujuks võtta, sest kui kõik inimesed säästaksid maakera nagu tema, kuluks meil ikkagi kõikide vajaduste rahuldamiseks nelja maakera mahus loodusvarasid.

"Jälgin jälge, arvet ei pea, aga valikute tegemisel on märksa parem enesetunne, kui arvestad keskkonda," märgib ta, lisades, et sel aastal läks tema jalajälg seoses kampaaniaga "Teeme ära" väga suureks.

"Pikisilmi ootan elektriautosid, et saaks sest naftast ometi priiks," vihjab mees põhjusele. Tihe reisimine sai saatuslikuks ka Priit Piilmannile, kes teeb pikki sõite ega paku kulude ja saastamise vähendamiseks teistele küüti. "Eks neid autosid ole mul küll igasuguseid," ütleb ta ise napisõnaliselt. "Minu tulemus selles jalajäljetestis oli 90 hektarit ja 5,5 maakera, mis on kõvasti üle Eesti keskmise."

Sellise tulemuse peamiseks põhjuseks on lennukiga lendamine ja autoga sõitmine - kui näiteks jalgrattaga Afganistanis ja Norfolkis käia, siis oleksin üsna keskmine eestlane," kirjutab kaitseminister Aaviksoo e-kirjas. Minister tõdeb, et maa ökoloogiline jätkusuutlikus on üks mureteema. "Päris selge, et kõik 6,5 miljardit praeguste läänelike tarbimisharjumustega siia maakerale ära ei mahuks. Ökoloogilise jalajälje väljaarvutamisega on hea sellele tähelepanu juhtida," leiab ta.

Samas peab endine Tartu Ülikooli rektor pealiskaudseks ja isegi ohtlikuks poliitrohelist propagandat, mis "ökoloogilise" sildi all pakub tooteid, mis on lähemal uurimisel keskkonnale suuremakski koormaks kui tavatarbed. "Näiteks kõlbavad nii päikesepatareid kui ka nn toidubensiin. Siin on enamasti ikka omakasu mängus," lisab Aaviksoo.

Ministrist natuke kõrgem, kuid siiski mõnega võrreldes suhteliselt tagasihoidliku jalajäljega on ka Üllar Saaremäel.

Kui kõik elaksid nagu Saaremäe, kuluks maakerasid vaid 5,85. Miinuspunktid saab mees aga paberi sorteerimise asemel selle põletamise ning teatribussiga ringituuritamise eest.

Loo autor sai antud testis tulemuseks 5,58 maakera. Peamiseks numbri kergitajaks on autoga sõitmine, nagu ilmselt paljudel teistelgi.

Autor: Gert D. Hankewitz