Tiit Kuuli: Nõudlik punktualist

Sten-Aleks Pihlak 07. november 2008, 00:00

Just piinlik detailideni süübiv täpsus on see, mida Kuuliga lähemalt ja kaugemalt seotud inimesed esimese asjana mehe kohta ütlevad. Saan ka aru, miks!

Nädala algul aripaev.ee-s ilmunud lugu "Uurimisorgan tunneb huvi Oma Ehitaja vastu" jättis Kuuli suhu Äripäevast väga halva maitse. Mis oli paksu tüli põhjus? Üks sõna pealkirjas. Nimelt oli Äripäeva ajakirjanik asendanud loo pealkirjas ASi Oma Ehitaja välja käidud sõna "uurimisorgan" sõnaga "kapo". Kuigi ajakirjaniku hinnangul oli see kõnealuse loo puhul üks ja sama, võttis Kuuli seda isikliku solvanguna ja sõnade suhu toppimisena.

Lühikeses telefonikõnes Kuuliga on tunda ohtralt negatiivset pinget särisemas Äripäeva vastu.

Siiski jääb ärimees väga viisakaks ja ei lasku hetkekski labasuse tasemeni, olgugi et tema enda sõnul oli kõne all olev artikkel tema esimene negatiivne kogemus meediaga viimase 15 aasta jooksul.

Persooniloo raames intervjuuks kokku saama ei veena Kuulit enam ka fakt, et Oma Ehitaja saavutas värskes Äripäeva ehitusfirmade edetabelis esikoha. Lepime kokku, et teeme intervjuu e-posti teel.

Täpselt nagu lubatud, saabub kokkulepitud ajal minu e-postkasti kiri vastustega. Paraku on nende näol tegu pigem kuivade märksõnadega, mis teda inimesena kuidagi ei ava.

Kas põhjuseks oli üksnes sapine kogemus Äripäevaga või pelgalt soov hoida meediamaastikul madalat profiili? Ei tea… Igatahes ise ta ennast tähelepanuväärseks indiviidiks ei pea.

"Ma küll ei usu, et ma nii tähtis persoon oleks, kes võiks laiale lugejateringile huvi pakkuda," põikles ta juba esimeses telefonivestluses loole vastu.

Õnneks Kuuli relvavend Kaido Fridolin sõbra ja kolleegi iseloomustusega jänni ei jää.

"Sõnapidaja, täpne, korrektne, väga sihipärase tegutsemisega," võtab Fridolin, kes kümne koos töötatud aasta vältel pole Kuulit kordagi näinud mõnda kaalutlemata otsust tegemas, kolleegi isiku ühe lausega kokku.

Relvavendadeks võib Fridolini ja Kuulit pidada küll, sest aastate jooksul on nad koos läbi käinud nii tulest kui veest. 2005. aasta septembris tegid mehed koos ehitusturul palju kõneainet pakkunud pöörde ja lõid YIT Ehituse omanikele lauale lahkumisavaldused ning müüsid oma osalused.

Pikemate täpsustusteta tõid mõlemad mehed lahkumise põhjuseks erimeelsused. Näib aga, et Fridolin on Kuuli sihipärase tegutsemisega kümnesse pannud. YITst lahkumise taga polnud kindlasti uisapäisa, emotsioonide ajel käitumine.

Toona lõidki mehed hinnalise teadmiste pagasi toel hoopis isikliku ehitusfirma Oma Ehitaja, mis praeguseks on jõudnud Äripäeva ehitusfirmade pingerea tippu.

Kuuli ise võidust suurt ei pea. "Kui ettevõtlus on maratonijooks, siis edetabel on ühe suvaliselt valitud kilomeetri aja järgi võitja selgitamine," oskab ta vaid kosta.

Paratamatult jääb aga õhku küsimus, kes siis ikkagi on tegelikult Tiit Kuuli. Tundub, et see on varjatud isegi mehe paljude äripartnerite eest. Umbes kümmekonnast Kuuliga ettevõtete ja organisatsioonide kaudu seotud inimesest, kellega mina rääkisin, julgesid Kuulit iseloomustada vaid üksikud. Ülejäänud teadsid teda pelgalt kui golfi- ja tennisesõpra või siis ei teadnud üldse. Kui aga üldse püüti teda kuidagi iseloomustada, siis olid need jälle tuntud sõnad - nõudlik, täpne, punktuaalne, korrektne.

Ent võib-olla polegi rohkem vaja teada ja Kuulit tuleks võttagi lihtsalt nii, et ta on oma ala spetsialist, kelle sõna maksab ja kellele sõna maksab. Ütleb ta ju seda ka ise.

"Austan inimesi, kes peavad antud sõna ka siis, kui see enam kasulik pole. Neid jääb kahjuks aastatega vähemaks," sõnab Kuuli.

Äripäev kirjutas esmaspäeval, et suure võlakoorma all vaevlev Pärnu linnavalitsus pole õigeks ajaks suutnud maksta Tiit Kuuliga seotud firmale uue raekoja majaliisingut ning kahe kuu pärast ähvardab linna üle jõu käiv laenu tagasimakse.

Kui kolm aastat tagasi kalkuleeriti linnavalituse peahoone renoveerimise puhul veidi üle 30 miljoni kroonise summaga, siis reaalsuses on maja kordategemine läinud ligi kolm korda kallimaks ning linnavalitsus ei suuda maksta maja ehitanud firmale OÜ Steniard kasutusvalduse tasu. Intressid aga aina kogunevad, kirjutas Äripäev.

Eelmisest aastast on linn suutnud oma peahoone eest tasuda vaid 25 miljonit krooni, mis moodustab hoone renoveerimismaksumusest vähem kui kolmandiku. Maksmata osa suurus koos intressidega ulatub praeguseks 62,8 miljoni kroonini. Tuleva aasta jaanuarist peab linn poole aasta jooksul firmale tasuma koguni 10,3 miljoni krooniseid laenu tagasimakseid.

Ka spordihalli ehitus, mis läheb taas Steniardi kätte, võib Pärnu linnale oodatust kallimaks minna. Ehkki selle aasta aprillis teatas Pärnu volikogu, et spordihalli ehitamiseks võib maksimaalselt kulutada 100 miljonit krooni, läheb ehitus linnale kolmandiku võrra kallimaks - konkursi võitjaks kuulutati Steniard, kelle pakkumine on 131 miljonit krooni. Kasutusvalduse intressikulu on 17,8 miljonit krooni.

Ajavahemikul 2011-2015 tuleks linnal maksta spordihalli eest laenumakseid iga kuu 2,1 miljonit krooni.

Sama ettevõte tegi ka taastusravikeskuse Estonia basseini- ja saunakompleksi ehitustööd.

Lisaks Pärnule on Tiit Kuuliga seotud ettevõtted sõlminud soodsad lepingud Haapsalu, Rakvere ja Jõhvi linnaga.

Voorepuu OÜ sai Jõhvis Pargi 40 (Jõhvi kontserdimaja) hoonestusõiguse. Ettevõte teenis 2006. aastal 6 miljonit krooni ja 2007. aastal 7,47 miljonit krooni kapitalirenti.

Epona OÜ-l on aastani 2019 leping Rakvere linnaga spordikeskuse rentimiseks. 2007. aasta renditulu oli 6,6 miljonit krooni.

Niidupapi OÜ-l on pikaajaline leping Haapsalu Linna Spordibaasid OÜga ujula kasutamiseks. Mullu teeniti 2,1 miljonit krooni renditulu.

Tean teda pigem tuttavana kui äripartnerina. Ta on väga punktuaalne ja täpne. Kui ta midagi on lubanud ja võtnud endale kohustuseks ära teha, on see 110protsendise kindlusega tehtud. Siis ei pea keegi teine selle pärast enam muretsema ja selle peale mõtlema.

Ma arvan, et temaga suheldes ei saa ka ennast lõdvaks lasta. Ütleme nii, et kui oled talle midagi lubanud, siis on parem see ka ära teha. Ta on väga normaalne inimene ja punktuaalsus on tema puhul teatud mõttes ikka positiivne külg. Inimesed ongi kõik väga erinevad ja seda omadust on pigem ikka vähe nende juures.

Isiklikult tunnen Tiit Kuulit väga põgusalt. Tean teda pigem kui konkurenti ja selles osas on tegemist väga nutika ja efektiivse professionaaliga, kes on valdkonnas tegutsenud juba aastaid ja seda majanduslikult tulemuslikult - sõltumata ettevõttest, mille sildi all ta tegutseb.

Minu puhul on küll välistatud oma ehitusettevõtte loomine - mulle pakub väga suurt rahuldust töö Eesti Ehituses.

Tiit on hea kolleeg ja minu arvates on meil üsna sarnane maailmavaade ning sarnased väärtushinnangud. Ta on inimene, kes ei tee ühtegi otsust kaalutlemata või kiirustades.

Oleme praeguseks koos töötanud pea kümme aastat ja selge on see, et meid ei seo vaid 8.00 ja 18.00 vahemikku mahtuvad teemad või ühine kontor. Me mõlemad harrastame golfi ja aeg-ajalt oleme golfiväljakul ka koos mänginud.

Tööalane tutvus sai alguse 1998. aastal toimunud ASi Koger & Sumberg ning ASi FCM ühinemise ajal. Sellest ajast oleme olnud kolleegid. Varasemast perioodist ma teadsin Tiit Kuulit, kuid isiklikult ei tundnud. Ideaalne inimene on igav inimene, kuid samas ei oska ka Tiit Kuulile midagi ette heita.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 17:49
    Otsi:

    Ava täpsem otsing