Ettevõtjad tooks riigi reservi koju

"See on üks võimalus, mida Eesti riik saab kasutada, mida ta kasutanud ei ole," ütles EfTEN Capitali tegevjuht, töörühma liige Viljar Arakas reedel, enne, kui oli teatavaks tehtud Parex panga riigistamise otsus. Arakase sõnul oleks eesmärk tugevdada pankade bilanssi, et suurendada laenuraha pakkumist ja elavdada riigi majandust.

"Sisuliselt Eesti pangad praegu laenu ei anna, sest pankadel on väga madal likviidsus," ütles teine töörühma liige, investeerimispankur Kristel Kivinurm-Priisalm. "Deposiitide väljavõtmisel või panga ülekannete tegemisel likviidsusprobleeme ei ole," lisas ta.

Arakase hinnangul võiks raha paigutada kas või tähtajalistesse hoiustesse, kus intress on kõrgem kui erinevate riikide võlakirjadel, kuhu reservid osaliselt paigutatud on.

"Siin võib riski näha, et paneme kõik munad ühte korvi, aga praegused Põhjala pangad näevad maailma pangandusmurede taustal suhteliselt head välja," leidis Arakas.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Keit Pentus ütles, et nad peavad selles küsimuses nõu Eesti Pangaga, kelle arvamus on riigi reservide ühte või teise kohta liigutamise osas kindlasti võtmekaaluga.

"Kui reservide toomine Eestis tegutsevatesse Rootsi pankadesse meie majandust tõesti elavdada aitaks, siis tuleks seda teha," tõdes Pentus.

Kui tulemuseks on aga see, et Rootsi pankadesse toodud reservide raha ei muuda Eesti ettevõtete jaoks sisuliselt midagi ja liigub siit kohe Rootsi edasi, siis on Pentuse sõnul natuke teine lugu. "Kindlasti tuleb reservide puhul alati tõsiselt kaaluda, kui praktiline on nii-öelda kõiki mune ühes korvis hoida," kahtles Pentus.

"Puhtalt riigi reservide paigutamine pankadesse või riigi reservide haldamise üleandmine pankadele ei saa suurendada ettevõtjate finantseerimist," rõhutas riigikassa osakonnajuht Ülle Mathiesen. Tema hinnangul sõltub see praeguse majanduskeskkonna seisu arvestades sellest, kuidas pangad võimalike riskide suurenemist hindavad ning millised tingimused nad laenude väljastamisel seavad.

"Ma suhtun positiivselt," avaldas Swedbanki Balti regiooni juht Erkki Raasuke arvamust reservide toomise kohta Eesti pankadesse, lisades, et ta ei ole selle teemaga nii kursis, et välja tuua kõiki kõrvalmõjusid. "Võib-olla annaks parema efekti, kui seda teha natukese aja pärast, pigem mõne kuu pärast."

"Ega ta mingi võluvits ole," nentis Raasuke, aga tegemist on tema sõnul ühe viisiga, kuidas riik saab suhteliselt mõistlikul viisil raha pakkumist parandada, teisest küljest ei ole aga rahaline maht teab mis suur, kui vaadata kogu sektorit, ja see oleks ka ühekordne efekt. "Siis tuleb selgelt muuta praegust investeerimismandaati," nõustus Raasuke, et muutmist vajaksid ka vastavad õigusaktid. Tema sõnul tuleks läbi mõelda mehhanism, kuidas see raha siia tuleb ja õigesse kohta jääb.

"Kindlalt suureneksid laenumahud," kinnitas Raasuke siiski reservide paigutamise mõju pankadele. Tema hinnangul peaks selle sammu ettevõtmise eeldus olema see, et maksimaalselt võimalik raha jõuaks otseselt laenudesse.

Likviidsuse probleem pankades seisneb Raasukese sõnul selles, et raha lihtsalt ei tooda juurde. Ühel rahvusvahelise panga juhil oleks oma investoreid vaja väga palju veenda, et suurendada laenamist Balti regiooni, kuna majandustele on antud ülinegatiivne hinnang. "Peaaegu on otsustatud, et seda ei tehta," möönis Raasuke.

"Kui ma ütleksin hästi lihtsalt, siis jah," vastas Raasuke küsimusele, kas reservide toomine Eestisse alandaks laenuintresse, aga seda tingimusel, kui kõik muud asjad jääksid samale tasemele.

Riigi reservid on põhimõtteliselt riigi puhver keerulisemate olukordade lahendamisel. Selliste olukordade tekkimisel on oluline, et riik saaks kiiresti oma reservid kasutusele võtta, mis kogu raha samasse geograafilisse piirkonda ja vähestesse finantsinstrumentidesse paigutades oleks kindlasti raskendatud.

Praegu ei ole põhjust arvata, et pangad riigi eraldi finantstuge vajaksid, nende tegevus on muudest allikatest finantseeritav. Igasugune riigipoolne lisasoodustus tuleb maksumaksja taskust ja riigipoolse finantstoe eesmärk saab olla kas finantsstabiilsuse tagamine või finantsturgude raskuste muudesse majandussektoritesse liikumise ennetamine.

Igal juhul ei saa riigi soodustus tulla ilma soodustust saava panga vastulubadusteta.

Riigi reservide paigutamisel lähtutakse kindlatest reeglitest, mille järgi on kõige olulisemad investeerimise kriteeriumid finantsvahendite väärtuse säilivus, kõrge likviidsus ja kolmandana investeerimiselt tulu teenimine. Kriteeriumide eelduseks on ka riskide hajutamine, omades investeeringuid erinevates finantsinstrumentides ja majanduspiirkondades.

Kuigi tulu ei ole reservide paigutamisel esmatähtis, on läbi aastate riigikassa investeeritud reservide vahendid teeninud suhteliselt stabiilselt.

Finantseerimise ligipääs, isegi Skandinaavia pankade kaudu, on Eesti majanduses suhteliselt kehv.

20 miljardit krooni annab kindlasti ressurssi juurde. Selle kaudu võiks likviidsus panganduses paraneda, mis toetaks Eesti majanduse väljatulemist august.

Seda tehes peaks riik olema konservatiivne ja jaotama raha eri pankade vahel, vaadates nende emapankade riskitaset. Lisaks laenamise kasvule survestaks see raha intressimäärasid alla tooma.

Kindlasti teeniks riik oluliselt rohkem tulu juba puhtalt hoiuste intressimäärade kaudu.

Eestis ei ole praegu pankadel likviidsusprobleeme. Pangad istuvad kõik Skandinaavia ja Euroopa likviidsustoru otsas ehk saavad keskpankadelt piiramatus ulatuses raha.

Me oleme ainult paar tsüklit läbi käinud. Seepärast pole varahalduse kätte raha paigutada hea mõte.

Kui raha paigutataks hoiustesse ja reserve oleks vaja näiteks poole aasta pärast kasutada, mis siis saab. Siis ütleb pank, et raha ei ole. See on panga rumalasse olukorda panemine - annate talle praegu raha ja küsite poole aasta pärast tagasi, kui on vaja kasutada.

Riigi raha toomine tagasi Eestisse ei too laenuintresse alla. See investeerimisstrateegia, kus portfell on hajutatud, on mõistlik. Uued laenud, mis meil välja antakse, rahastatakse kohalikest hoiustest ja olemasolevatest laenuportfelli tagasimaksetest. Eestis tegutsevate Põhjamaade pankade seisund on piisavalt tugev nii likviidsuse kui ka kapitali poolest. Põhjus, miks laenumarginaalid on nii palju tõusnud, on pigem globaalne. Üle maailma on riskihinnangud muutunud ja harjumuspärased riskimarginaalid praeguses kontekstis enam ei kehti. Ja ei kehti kuskil.

Autor: Virge Lahe