Läti Parexi-keerises

Virge Lahe 11. november 2008, 00:00

"Kuulujutud levivad ikka," vastas Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur küsimusele, kas Parexiga seonduval ka Eestile mingi mõju, näiteks investorite silmis usaldusväärsuse vähenemine. "See on tädi Maali tasemel, investorid on juba informeeritumad ega hakka oma raha põletama." Eesti ettevõtetele ei näe Vitsur mingit mõju.

Eestlastel on Vitsuri arvates vedanud, et oleme oma pangad ära müünud. "See on tähtsusetu, sest need on alamõõdulised," ütles Vitsur selle peale, et kõik pangad ei ole ära müüdud.

"Nendega võib juhtuda mida tahes." Samas rõhutas Vitsur, et nendega ei juhtu midagi, sest neil on oma maailm. See tähendab, et nende pankade saatus ei ole Eesti majanduse saatus.

Endine Hansapanga juht Priit Põldoja ütles, et Parexi sündmustel on eelkõige psühholoogiline mõju, mis mõjub kogu Balti regioonile negatiivselt.

Tema sõnul on väljastpoolt vaadates see uudis kindlasti Balti majandusele negatiivne. "Kui välisinvestorid ja välispangad muutuvad murelikuks, siis finantseerimise kättesaadavus muutub kehvemaks," nentis Põldoja.

Põhiline riskifaktor Parexi puhul on Põldoja hinnangul see, mida see Läti väiksematele pankadele tähendab. "Põhiline on, et see risk ei laieneks teistele Läti väikepankadele. Läti fundamentaalne risk on see, et hoiustajad hakkavad raha välja võtma. See juba tähendab süsteemsemat riski majandusele," selgitas Põldoja.

Parexi üks asutajaid Viktor Krassovitski ütles ajalehele Diena, et Parexi probleemid teravnesid pärast riigiabi paketi avalikustamist Rootsi pankadele, vahendas Läti Delfi.

"Tõsised probleemid algasid siis, kui Rootsi valitsus teatas kavatsusest toetada oma panku ja nende tütarettevõtteid Lätis," ütles Krassovitski.

Moody majandusteadlane Kenneth Orchard prognoosis, et Läti võib olla sunnitud päästma ka teisi panku peale Parex panga, kirjutas Bloomberg.

Päästmine tuleb ilmselt ette võtta riigi ülejäänud 25 panga puhul, kui need peaks maailma finantskriisis ja Läti majanduslanguses hätta jääma.

Riia kesklinnas asuvas Origo kaubanduskeskuses oli Parexi rahaautomaadi juures eile pidevalt umbes kümne inimese pikkune järjekord sularaharaha väljavõtjatest, kuid üldiselt mingit paanikat ja hirmu ei olnud.

"Mina võtan kõik raha välja. Mina enam ei usalda seda panka," ütles Oringo kaubanduskeskuses rahaautomaadist raha välja võtnud lätlane Guntis Jerons. "Mul on juba üks kogemus olemas ja enam ma ei usalda."

Jerons rääkis, et elab ise Jurmalas, kuid käib tööl Riias ning kogu tema palk tuleb Parexisse.

Samuti teadis mees täpsustada, et korraga on võimalik välja võtta ainult 100 latti (2200 krooni). Pank on kehtestatud piirangu, mis tähendab, et inimesed saavad pangast ühe päeva jooksul kätte maksimaalselt 600 latti (pisut üle 13 000 krooni).

Teine kaubanduskeskuse külastaja Olga oli optimistlikult meelestatud ning arvas, et küllap kõik laheneb. Tema tuli pangaautomaadist välja võtma sularaha kommunaalmaksete tasumiseks.

Inimesed võtsid raha välja ka kaubanduskeskuses asuvast Parex banka kontorist, kus lisaks sooritatakse muid pangatehinguid.

Globaalne finantskriis, kuid enamgi liiga suure kasumi teenimise soov on selle nimi, mis on viinud Parexi praegusesse keerisesse. Viimastel aastatel kiirelt kasvanud laenutegevuse rahastamiseks välisturgudelt võetud laene ei suudeta piisavas mahus finantseerida.

Kuid likviidsuskriis oleks Parexi puhul olnud suuresti välditav, kui Parex oleks müüdud varem mõnele tugevamale strateegilisele investorile.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:49
Otsi:

Ava täpsem otsing