Ettevõtjad tooks riigi reservi koju

11. november 2008, 07:24

Eesti ettevõtjatest koosnev Targa Eesti
Mõttekoda tegi Reformierakonnale ettepaneku paigutada välismaal paiknevad Eesti
riigi reservid Eestis asuvatesse kommertspankadesse.

"See on üks võimalus, mida Eesti riik saab kasutada, mida ta kasutanud ei ole," ütles EfTEN Capitali tegevjuht, töörühma liige Viljar Arakas reedel, enne, kui oli teatavaks tehtud Parex panga riigistamise otsus. Arakase sõnul oleks eesmärk tugevdada pankade bilanssi, et suurendada laenuraha pakkumist ja elavdada riigi majandust.

"Sisuliselt Eesti pangad praegu laenu ei anna, sest pankadel on väga madal likviidsus," ütles teine töörühma liige, investeerimispankur Kristel Kivinurm-Priisalm. "Deposiitide väljavõtmisel või panga ülekannete tegemisel likviidsusprobleeme ei ole," lisas ta.

Tähtajaline hoius praegu võlakirjadest kasulikum

Arakase hinnangul võiks raha paigutada kas või tähtajalistesse hoiustesse, kus intress on kõrgem kui erinevate riikide võlakirjadel, kuhu reservid osaliselt paigutatud on.

"Siin võib riski näha, et paneme kõik munad ühte korvi, aga praegused Põhjala pangad näevad maailma pangandusmurede taustal suhteliselt head välja," leidis Arakas.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Keit Pentus ütles, et nad peavad selles küsimuses nõu Eesti Pangaga, kelle arvamus on riigi reservide ühte või teise kohta liigutamise osas kindlasti võtmekaaluga.

"Kui reservide toomine Eestis tegutsevatesse Rootsi pankadesse meie majandust tõesti elavdada aitaks, siis tuleks seda teha," tõdes Pentus.

Panka pandud raha ei pruugi jõuda ettevõtjani

Kui tulemuseks on aga see, et Rootsi pankadesse toodud reservide raha ei muuda Eesti ettevõtete jaoks sisuliselt midagi ja liigub siit kohe Rootsi edasi, siis on Pentuse sõnul natuke teine lugu. "Kindlasti tuleb reservide puhul alati tõsiselt kaaluda, kui praktiline on nii-öelda kõiki mune ühes korvis hoida," kahtles Pentus.

"Puhtalt riigi reservide paigutamine pankadesse või riigi reservide haldamise üleandmine pankadele ei saa suurendada ettevõtjate finantseerimist," rõhutas riigikassa osakonnajuht Ülle Mathiesen. Tema hinnangul sõltub see praeguse majanduskeskkonna seisu arvestades sellest, kuidas pangad võimalike riskide suurenemist hindavad ning millised tingimused nad laenude väljastamisel seavad.

"Ma suhtun positiivselt," avaldas Swedbanki Balti regiooni juht Erkki Raasuke arvamust reservide toomise kohta Eesti pankadesse, lisades, et ta ei ole selle teemaga nii kursis, et välja tuua kõiki kõrvalmõjusid. "Võib-olla annaks parema efekti, kui seda teha natukese aja pärast, pigem mõne kuu pärast."

"Ega ta mingi võluvits ole," nentis Raasuke, aga tegemist on tema sõnul ühe viisiga, kuidas riik saab suhteliselt mõistlikul viisil raha pakkumist parandada, teisest küljest ei ole aga rahaline maht teab mis suur, kui vaadata kogu sektorit, ja see oleks ka ühekordne efekt. "Siis tuleb selgelt muuta praegust investeerimismandaati," nõustus Raasuke, et muutmist vajaksid ka vastavad õigusaktid. Tema sõnul tuleks läbi mõelda mehhanism, kuidas see raha siia tuleb ja õigesse kohta jääb.

"Kindlalt suureneksid laenumahud," kinnitas Raasuke siiski reservide paigutamise mõju pankadele. Tema hinnangul peaks selle sammu ettevõtmise eeldus olema see, et maksimaalselt võimalik raha jõuaks otseselt laenudesse.

Likviidsuse probleem pankades seisneb Raasukese sõnul selles, et raha lihtsalt ei tooda juurde. Ühel rahvusvahelise panga juhil oleks oma investoreid vaja väga palju veenda, et suurendada laenamist Balti regiooni, kuna majandustele on antud ülinegatiivne hinnang. "Peaaegu on otsustatud, et seda ei tehta," möönis Raasuke.

"Kui ma ütleksin hästi lihtsalt, siis jah," vastas Raasuke küsimusele, kas reservide toomine Eestisse alandaks laenuintresse, aga seda tingimusel, kui kõik muud asjad jääksid samale tasemele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. November 2008, 11:57
Otsi:

Ava täpsem otsing