Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kommentaar: naised kööki!

11. november 2008, 18:29

Olen tundlik igasuguste poliitiliste
ebakorrektsuste suhtes. Miskipärast ei meeldi mulle kui naljatletakse tšurkade
ja tiblade üle. Ma lihtsalt ei saa aru, miks peaks keegi, kes on teisest
rahvusest, olema selle tõttu rumal ja naljakas. Sama käib ka olukordade kohta,
kus käitutakse üleolevalt naiste suhtes.

Võiks ju arvata, et elame postmodernistlikus ühiskonnas, kus soorollid on kaotanud oma endise tähenduse, kuid ikka ja jälle kuuleb käibefraase a la “inimesed ja siis naised kah”.

Stereotüüpide abiga on muidugi kerge lavastada haaravaid narratiive filmides ja televisioonis ning lisaks sellele aitab valitsev süsteem rohkelt ja edukalt müüa. Inimestele autosid ja SMS-laene ning naistele triikraudu ja huulepulkasid.

Ehedamaks soolise segregatsiooni näiteks on sellised reklaamimaailma dinosaurused nagu pesuvahendite TV-klipid. Haruharva näeb mehi tualetipõrandat küürimas, kuid ekraanil tegutsevatele naistele paistab see olevat ülioluline, lausa müstilist mõõdet omav tegevus. Ma muidugi ei kurvasta siiski üleliia, sest paistab, et Eestis on ajad, mil pelmeenipakki üritati tarbijale isuäratavaks teha kahe rinnaka blondiini abil, nüüdseks möödas.

Hiljuti jäi aga mulle silma kahtlane klipp, mis püüdis küll olla moodne ja trendikas, kuid sisaldas 1950date järgi lõhnavat allteksti.

Tele2e pseudo-situatsioonikomöödia Marksist, tema pruudist Leest ja nende sõbrast Kenist on olnud seni pigem meeldiv nähtus, seda eelkõige tänu veidi absurdsetele stsenaariumitele ja osatäitjate karismale. Mulle kui vaatajale jäi mulje, et kolmik saab kenasti läbi ja omavahel ollakse lihtsalt sõbrad, mitte mehed ja naised. Eelmisel nädalal selgus, et eksisin.

Avastasin, et Marksi ning tema sõbranna suhted on kenasti paigas ja töötab klassikaline peremudel: naljatledes esitas Lee Marksile arve hommikusöökide ja koduhoidmise eest.

“Nojah siis,” mõtlesin ma kurvalt, ”paistab, et Lee ei olegi feminist ehk iseseisev naine."

Kahtlustasin seda juba siis, kui ta väljendas oma pahameelt Marksi jalgpallikiindumuse suhtes. Lee on hoopis inimsuhete vanakooli esindaja, kes hoolitseb oma elukaaslase eest, nagu oleks mees ikka veel väike laps ja selle asemel, et nõuda hommikusöökide valmistamise juures võrdõiguslikkust, esitab talle hoopis arveid.

Sest Leel on mugav ja hea teada, et ta on alati nõutud koristaja ja kokatädina, kuna ta tunnetab oma väärtust vaid siis, kui koristab ja hoiab kodu, olles mitte elukaaslane, vaid ema. Siiski loodan ma, et järgmises osas tõstab Lee mässu ning edaspidi peab Marks oma telefoniarvete ja hommikusöökidega ise tegelema.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. November 2008, 18:32
Otsi:

Ava täpsem otsing