Lätlaste rahvuslik uhkus Parex tekitas usalduskriisi

Ehkki Parexi kodulehel on aeg peatunud saatuslikul 8. novembril, kui uudis panga minekust riigi kontrolli alla teatavaks tuli, käib Riia Parex peakontori privaatpanganduse ukse taga teisipäeva hommikul vilgas sebimine. Kuigi inimesed näivad pealtnäha rahulikud, on õhus tunda ärevust ja teadmatust. Nurga taga tõmmatakse viimane mahv suitsu ja nahkkohvriga kliendid kiirustavad murelikul ilmel pangakontorisse.

"See on praeguses ülemaailmses majanduskriisis reaalne, et pankadel on tekkinud likviidsuskriis. Selles mõttes pole Parex esimene," ütleb Viktor, kes on Parexi klient juba 90ndate algusest. "Samamoodi on see ka Rootsi pankades. Alles see oli, kui räägiti likviiduskriisist Swedbankis. Selles mõttes on riiklik garantii igati asjakohane ja õigustatud," räägib ta. Kui suured summad tal pangas on, seda mees ei ütle.

Riias lehvib igal sammul rahvuslippe ja vabadussamba juurde toovad lasteaiarühmad lilli. Läti tähistab vabadusvõitlejate mälestuspäeva. Parexi automaadi kõrval kerjab vana naine, käes plastist joogitops. Ta sätib end suisa automaadist raha välja võtva mehe külje alla ja tema pealetükkivus viib sihile. Mees vahetab paberraha valuutavahetuskontoris müntideks ja poetab joogitopsi mõne mündi. Naine suudleb rõõmust mehe kätt ja mees annab suud kerjusnaise kinnastes käele.

"Kogu aeg räägiti, et Parex on meie enda pank, kindel ja tugev, ja nüüd selline pauk! Mina enam seda panka usaldada ei saa. Võtan kogu palga välja. Olen juba vana mees, mäletan 1995. aastat väga hästi, kui juhtus sama Baltija pangaga. Siis minu raha jäi panka. Enam ei usalda," räägib Parexi automaadist raha välja võtnud Guntis Jerans.

Riia transporditööstuses leiba teeniv Gatis ütleb, et oli üllatunud, kui Parexi juhtumist uudistest kuulis.

"Jah, Parex oli meie pank. Aga ma ei imesta, et sellise valitsusega, kes räägib ühte ja teeb teist, selliseid asju juhtub. Mina ei võtnud kogu palka välja. Mis teha, kui raha kaotan. Siin on põhjused ka ülemaailmses majanduskriisis," räägib Gatis. "Teil, eestlastel veab, sest vaevalt selliseid panganduskrahhe tuleb. Teil on ju Danske, rootslased, ja teil on ka oma tööstus," teatab Gatis kelmika kadedusega.

Raudteejaamast linna kiirustav Viktor oli enda sõnul jahmunud ja sai Parexi uudisega nagu puuga pähe.

"Ma mitte ainult ei uskunud sellesse panka, vaid meile kinnitati päevast päeva - see on kõige turvalisem, suurem ja parem pank," ärritub ta. "Ja kuulen õhtul uudistest, kus peaminister räägib muu hulgas, et riik omandas 51% Parexi aktsiapakist! Olin hämmastunud!" laiutab Viktor käsi.

"Tegelikult mingit selgust pole. Miks see ikkagi juhtus ja mis põhjustel? Miks just Parex?" küsib Viktor.

Jurmala spaa ja konverentsihotelli mänedžerina töötanud Andres Tiik ütles, et tema teada Eesti ettevõtjad Parex Bankaga eriti end sidunud ei ole, suurem osa on ikka kas Swedbanki või SEB kliendid.

"Üldjuhul Parex Banka eestlasi ei puuduta," kommenteeris Tiik.

Kuidas Parexi juhtum on lätlaste igapäevaelu ja kõneainet muutnud?

"Ma ei saa seda kinnitada. Eks lätlane usaldab ikka rohkem oma sokisäärt," lausub Tiik.

Eesti Kaubandus-tööstuskojast öeldi, et Eesti ettevõtjad Parexist ja selle mõjudest Eesti ettevõtetele eriti rääkida ei taha.