Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majandussurutises hauduvad ettevõtted kartelliplaane
"Üks majandussurutise tunnuseid on see, et kartellid on kergemad tekkima. Ettevõtted tahavad oma positsiooni kas seaduslikult või vähem seaduslikult kindlustada," rääkis Glikman & Partnersi vandeadvokaat Risto Rüütel eilsel konkurentsiameti konverentsil.
"Minu soovitus konkurentsiametile on teha rohkem teavitustööd, selgitada, mis on keelatud ja mis on lubatud," lisas Rüütel. Advokaadi sõnul võiks konkurentsiamet panna näiteid keelatud kokkulepetest ja neile järgnevaist karistusist üles ka oma veebilehele.
Konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos ütles eilsel konverentsil, et pooled neile saabuvad rikkumise vihjed on alusetud
"Olime sunnitud muutuma mõnevõrra valivamaks ja otsustama, millega me üldse tegeleme," kommenteeris Põldroos konkurentsiameti struktuurimuudatusi.
Seetõttu võtab konkurentsiamet uurida vaid neid vihjeid ja kaebusi, millel käegakatsutavat väljundit näeb.
"Üks moodus saada konkurentsieelist on konkurendi peale kaevata, kuna siis pole aega enam oma põhitegevusega tegelda," rääkis Rüütel.
Rüütli juurde on tulnud ettevõtjaid, kes soovivad konkurentsiametile kaebust esitada. Advokaat manitseb neid oma soove hoolikalt kaaluma, sest kui konkurentsiamet menetlusega ka alustab, on ettevõtjad uurimise lõppemise ajaks tõenäoliselt ise juba unustanud, millest neil tüli tekkis.
Valdkondade järgi jagunevad rikkumised praegu riigihangete, jäätmemajanduse, kaubanduse ning pankade kaardimaksetega seotuiks.
"Praktiliselt igal jäätmemajanduse alal on mingit liiki menetlus alustatud," märkis Põldroos, öeldes samas, et kohalike omavalitsuste soov jäätmemajandust suunata on konkurentsile halvasti mõjunud.
Kaubanduse vallas tegeleb konkurentsiamet praegu juhtumitega, kus hulgimüüjad ja maaletoojad jaekaupmehi orjastada püüavad. "Oluline on, et kui keegi tahab hakata midagi maale tooma, ei põrkuks ta selle vastu, et olemasolevad hulgimüüjad on kogu süsteemi ära blokeerinud," selgitas Põldroos.
Konkurentsiameti juht Märt Ots rääkis, et kui veel viis aastat tagasi oldi Eestis arvamusel, et turg ei vaja sekkumist, siis nüüd on selge, et vaba turumajandus ilma regulatsioonideta ei toimi. "Loomulikult ei kutsu ma üles, et peame taas üle minema reguleeritud majandusele," pehmendas Ots öeldut.