Sööme Riigi-Peetri moonakotist ka

Tegid erasektori Peeter ja riigisektori Peeter kahekesi tööd, nii et pea suitses otsas. Siis aga tuli majanduslangus. Riigi-Peeter ütles: "Kuule, Firma-Peeter! Sööme sinu leivakoti enne tühjaks, siis võtame minu oma ette." Hakkasidki sööma ja sõid Firma-Peetri leivakoti sootuks tühjaks.

Ministeeriumid ja riigiasutused koondavad selle ja järgmise aasta peale kokku 4 protsenti ametnikest. See mõjub irvitamisena olukorras, kus suurem osa ettevõtjaid on sunnitud koondama vähemalt 10 protsenti töötajatest aasta lõikes (võrreldes selle ja järgmise aasta algust).

See näitab riigi kahepalgelisust: ettevõtjatele esitatakse suuri nõudmisi, kuid iseenda hüvesid püütakse säilitada. Selline käitumine süvendab usalduslõhet ettevõtjate ja riigivalitsejate vahel.

Ettevõtjatele tundub õigusega, et ametnike koondamine on rohkem linnukese kirja saamise üritus. Firmad peavad majanduslanguses oma tegevuse ümber korraldama (erinevalt riigist on nemad fakti ees, kas kulusid kärpida või hingusele minna) ning samas täidavad nad ka kõhnenevat riigikukrut maksutõuse alla neelates. Seda valitsus mõistab, et kui eraettevõtted ei aita eelarvet täita, siis läheb Eesti sügavasse eelarvepuudujääki, euro lükkub teadmatusse kaugusesse ning majanduskasv kängub veelgi.

Teiseks peab riik personalikulusid vähendama rohkem, kui see naeruväärne 60 miljonit krooni, mis praegu kokkuhoiuks tuleb.

Avaliku sektori palgad on juba suuremad erasektori palkadest (erandiks finantsvahendus). Ettevõtted läksid viimaste aastate palgaralliga kaasa suuresti riigisektorist tuleva surve pärast. Nüüd peab riik ka eeskujulikult pidurit tõmbama. Võib vastu väita, et Eesti valitsuskulud on niigi suhteliselt madalad: mullu moodustasid need SKTst 35,5 protsenti, samas kui ELi keskmine on 45,8 protsenti. Samuti võib öelda, et suurkoondamised jahutavad majandust veelgi.

Me ei arvagi, et koondamine riigiametites peaks peegeldama täpselt ettevõtteis toimuvat. Kuid ka riigisektoris saab ja tuleb töökorraldust efektiivsemaks muuta. Avalik sektor paisus headel aegadel, eriti mis puudutab juhtide palkamist. Näiteks maavalitsustes tegelevad juhtimise ja koordineerimisega pooled ametnikest (Ernst & Young).

Ettevõtted tunnistavad, et laienesid headel aegadel liiast, kuid riigiasutused õigustavad ennast ja ootavad lõplikku eelarvet, et võimalikult vähe kärpida.

Soovime, et riigisektor lõpetaks piinliku olukorra ja tuleks välja reaalse kokkuhoiuga. Kui me ei võta Riigi-Peetri ja firma-Peetri moonakotist võrdsemalt kehakinnitust, pole kummalgi Peetril varsti midagi hamba alla panna.

Autor: ÄP