Tallinn lekitab kapo salajasi dokumente

Pidevalt heidetakse prokuratuurile ja kaitsepolitseile ette kriminaalasjade lekitamist ajakirjandusse. Siiani tõendid selle kohta puuduvad ja pigem on alust arvata, et infot levitavad osavad kahtlustajad, kes hiljem organeid lekkimises süüdistavad.

Lisaks eelmainitule on aga olemas täiesti uus kriminaalasjade lekkimise tüüp, mida iseloomustab fraas: ametniku lohakus.

Näiteks pole erilist probleemi kapo poolt 5-10 aastaks asutusesiseseks kuulutatud dokumentide kättesaamisel Tallinna linnavalitsusest.

Esitades kümmekond teabenõuet, jõuab Äripäeva kaks dokumenti kaitsepolitsei range märkega, mille järgi ei tohi võõrad silmad neid pabereid vastavalt enne 2012. või 2018. aastat näha.

Tegemist on süstemaatilise lohakusega, kuna dokumentide väljaandjateks olid kaks eri struktuuriüksuse ametnikku: linnakantselei üldosakonna juht Anne-Mari Vunder ja Tallinna linnaplaneerimisameti juhi abi Tiina Vest.

"Tänan info eest. Uurime nende kahe dokumendi väljastamist lähemalt," ütleb Tallinna linnakantselei õigusdirektor Priit Lello.

Mees kinnitab, et kaitsepolitsei kirjaliku nõusolekuta on selliste dokumentide väljaandmine seadusevastane, mis on olenevalt rikkumise määrast karistatav nii tsiviil- kui ka kriminaalkorras. Kaitsepolitsei kirjalikku luba dokumentide väljastamiseks loomulikult ei küsitud.

Kuna tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumentidega, ei hakka Äripäev Tallinna linnavalitsust jäljendama.

Nii palju mainime, et mõlemad dokumendid puudutavad käimasolevaid kriminaalasju, millest üks on lausa kurikuulsa maadevahetuse kriminaalasja osa.

Osa ameteid salastab dokumendid ajakirjandusliku teabenõude järel.

Keskkonnaministeeriumi dokumendiregistris avalikeks kuulutatud 20 dokumendist annab ministeerium teabenõude peale välja ainult nelja dokumenti, põhjendades, et ülejäänud dokumendid on seotud erinevate kriminaalmenetlustoimingutega, mistõttu neid ei saa väljastada. Ministeeriumi selgitusel tekkis märge "avalik" nende andmebaasi tehniliste probleemide tõttu. Tehnilisele veale apelleerib ka maa-amet, muutes ühe dokumendi Äripäeva teabenõude peale salajaseks. Muide, maaameti kodulehel on peadirektorina endiselt kirjas riigi maadevahetamises olulist lüli mänginud Kalev Kangur.

Omamoodi on olukorra lahendanud aga otsapidi altkäemaksuafääri sattunud riiklik autoregistrikeskus, võttes aluseks leninlikud meetodid, et kui pole kohustuslikku dokumendiregistrit, pole ka probleemi. "Praegu käib dokumendihaldusprogrammi ja dokumendivahetuskeskuse ühildamine ja register on kodulehelt taas kättesaadav pärast arenduste lõpetamist," vastatakse ARKist küsimusele, kus on nende kohustuslik dokumendiregister.

Jah, sellisel juhul oleks suure tõenäosusega tegemist seaduserikkumisega.

Juurdepääsupiiranguga teabe avalikustamine või väljastamine on vastuolus avaliku teabe seaduse nende sätetega, mis keelavad asutusesiseseks teabeks ettenähtud teavet kolmandatele isikutele edastada (avaliku teabe seaduse paragrahv 35 lg 1 p 1).

Asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teabe avalikustamine või väljastamine on käsitlev väärteona, mille eest on avaliku teabe seaduse paragrahv 54.1 lg 1 alusel võimalik karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (18 000 kr - toim). Kuigi see ei oma praeguse teabenõude vastamisel tähtsust, märgin, et näiteks asutussiseseks tunnistatud teabe kogumise eest selle edastamise eesmärgil või selle edastamise eest välisriigile, välisriigi organisatsioonile, välismaalasele või välisriigi ülesandel tegutsevale isikule on võimalik karistusseadustiku paragrahv 243 kohaselt karistada kuni kolmeaastase vangistusega. Seega on olenevalt avaliku teabe seaduse rikkumisest ette nähtud vastutus nii väärteo- kui ka kriminaalkorras.