Hoiuste tagamine – kas avalikkuse eksitamine?

Juba üle kuu aja võib enamikest avalikest
allikatest lugeda, et alates 9. oktoobrist 2008 on hoiused tagatud 50 000 euro
ulatuses 100%. Ometi oli seni tegemist pelgalt poliitilise tahtega, mis ei
omanud juriidilist jõudu.

9. oktoobril 2008 otsustas Vabariigi Valitsus toetada hoiuste tagamise ja hüvitamise piirmäära tõstmist 20 000 eurolt 50 000 euroni kõikidele seni tagatisfondi seaduse kohaselt tagatud krediidiasutuste hoiustele, nähes ette nimetatud muudatuse rakendamise tagasiulatuvalt alates 9. oktoobrist 2008 ning toetada tagasiulatuvat rakendamist ka hoiuste 10 %-lise omavastutuse määra kaotamise osas. Ühtlasi andis Vabariigi Valitsus otsusega rahandusministeeriumile korralduse valmistada ette asjakohased tagatisfondi seaduse muudatusettepanekud ja esitada need vastuvõtmiseks kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu menetlemise käigus.

Vabariigi Valitsuse otsuse avalikustamise järgselt teavitasid tagatisfond, finantsinspektsioon ja kõik Eesti krediidiasutused oma veebilehtedel, et hoiused on eelviidatud ulatuses tagatud. Vastavat uudist levitati ka kõigis meediakanalites.

Sellise kahtlemata positiivse uudise kajastamisel on aga jäetud tähelepanuta hoiustajate jaoks oluline asjaolu, et eelmärgitud Vabariigi Valitsuse otsusega hoiuste tagamise piirmäär siiski reaalselt ei tõusnud. Nimelt on hoiuste tagamise piirmäärad sätestatud tagatisfondi seaduse § 25 lg-s 2, mille kuni 14. novembrini 2008 kehtiva redaktsiooni sõnastus on järgmine: „Hoiused tagatakse ja hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga, kuid mitte rohkem kui 20 000 euro suuruses summas iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses.”

Hoiuste tagamise piirmäärasid on võimalik muuta vaid tagatisfondi seaduse muutmise kaudu. Seaduste muutmise õigus on üksnes riigikogul ning seaduses sätestatud piirmäärade tõstmine ei ole Vabariigi Valitsuse pädevuses. Seega saavad hoiuste tagamise piirmäärade muudatused jõustuda ainult tagatisfondi seaduse muudatuste jõustumisel.

Riigi Teataja seaduse § 5 lg 2 kohaselt jõustub Riigikogus vastuvõetud ja Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud seadus 10. päeval pärast riigi teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtpäeva.

Riigikogu võttis kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse vastu 23. oktoobril 2008. Seadus kuulutati välja 4. novembril 2008 ja avaldatakse riigi teataja I osas nr 48 homme, s.o 13. novembril 2008. Muutmise seaduse rakendussätete kohaselt jõustub riigi teatajas avaldamisele järgneval päeval ja piirmäärasid puudutavat sätet kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 9. oktoobrist 2008.

Seega muutuvad hoiuste tagamise piirmäärad küll tagasiulatuvalt alates 9. oktoobrist 2008, kuid seda alles pärast seaduse jõustumist 14. novembril 2008.

Eelnevast nähtub, et avalikkust on senini eksitatud teabega, justkui oleksid hoiused tagatud juba Vabariigi Valitsuse otsuse vastuvõtmise hetkest. On mõistetav, miks teavitasid kõik pangad – eraõiguslikud isikud – oma kliente pisut ennatlikult uutest hoiuste tagamise piirmääradest. Küll aga on õigustamatu, et tagatisfondi kui avalik-õigusliku juriidilise isiku veebilehel on juba nädalaid punasega esile toodud, et hoiuste hüvitamise piirmäärad „suurenesid“ alates 9. oktoobrist 2008.

Samasisuline informatsioon on avaldatud ka finantsinspektsiooni, kui pankade üle riiklikku järelevalvet teostava asutuse koduleheküljel. Nii riigi kui ka pankade üheks oluliseks eesmärgiks on finantsturgude usaldusväärsuse ja läbipaistvuse säilitamine. Seega me võime küll oletada, et sellise teabe avaldamise eesmärgiks oli tarbijate hulgas rahvusvahelise finantsturgude kriisiga seonduva paanika vältimine. Kuid kas soov vältida paanikat õigustab antud juhul rahvale valeinformatsiooni andmist riigi ja pankade poolt? Meie arvates mitte.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. November 2008, 20:35
Otsi:

Ava täpsem otsing