Estonian Airi madallend

Kadri Paas 13. november 2008, 00:00

Kõige enam on lendajate vähesusega kimpus Helsingi, Stockholmi, Londoni, Milano, Müncheni, Viini ja Frankfurdi liin, kus ka reise harvendatakse.

Sel aastal ei ole see rahvuslikul lennukompaniil esimest korda inimesi koondada. Hundipasse on jagatud ka pardateenindajatele.

"Seoses vajadusega muuta salongipersonali tööd efektiivsemaks oleme nende arvu sellel sügisel vähendanud kuue töötaja võrra," ütles lennufirma avalike suhete direktor Ilona Eskelinen.

Samas ei taha Eskelinen edaspidistest koondamistest veel rääkida.

"Praegu räägime plaanidest, mille osas on käimas sisulised konsultatsioonid töötajate esindajatega. Koondatavate arv ja ajagraafik sõltub konsultatsioonide tulemustest," märkis ta. "Meie prognooside kohaselt vähendab majanduskeskkonna oluline ja pikemalt kestev halvenemine nii Eestis kui mujal maailmas meie reisijate arvu tuntavalt."

Liinilennunduse ametiühingu juhi, Estonian Airi kapteni Rauno Menningu sõnul ei ole ühelegi lendurile veel koondamisteadet pihku pistetud.

Ta teadis, et umbes 17 lendurit võib tõepoolest firmast lahkuda.

Menning ei taha spekuleerida põhjuste üle, miks lennufirma juhtkond ja omanikering just lendureid koondama asuvad.

"Eks seda pea Estonian Airist küsima. See, mida mina salongis näen, võib olla väga petlik," lisas piloot.

Menning ütles, et kuivõrd lenduritel on tööandjaga sõlmitud kollektiivne tööleping, siis saab piloote ka ainult kollektiivselt koondada.

"Aga eks me oota ettevõtte seisukoha ja konkreetse pakkumise ära. Siis saame ka ametiühingu seisukoha kujundada ja välja öelda," sõnas Menning.

Kollektiivse koondamise puhul peab ettevõte teavitama kohalikku tööinspektsiooni osakonda.

Eile pärastlõunase seisuga ei olnud Põhja tööinspektsiooni ühtki selleteemalist taotlust saadetud.

Eskelineni sõnul kasutab Estonian Air lähiaastatel põhiliselt nelja jet-tüüpi lennukit. Tulevikus panustab ettevõte eelkõige väikestele Bombardieridele. Need reaktiivlennukid jõuavad Eestisse järgmise aasta kevadel.

Kui Estonian Airi praegune lennukipark koosneb kahest Boeing 737-300 ja neljast Boeing 737-500 lennukist, siis tulevikus jääb reisijaid lennutama kolm Bombardier CRJ900NextGeni lennukit ja üks Boeing 737.

Kui kaks vanemat Boeingut lähevad liisingufirmale tagasi, üks lendab edasi, siis nn jõude jääva kolme õhulaineri saatus on esiotsa hämar.

"Praegu tegeleme järgmise aasta lennukipargi planeerimisega ning vastavad otsused tehakse lähemas tulevikus," lisas Eskelinen.

Era- ja ametilendurite koolitaja Pakker Avio lennutegevuse juht, staažikas lendur Jüri Liivamägi arvas Estonian Airi lennupargi vähendamise kava kohta: "Estonian Air hakkab lennuklubiks muutuma. Neli lennukit, seda on ikka väga vähe!"

Nii on näiteks airBalticul kokku 26 lennukit, flyLAL lendab 17 lennukiga, põhjanaabrite Finnair vuhiseb õhus kokku 66 lennukiga.

Kui lendureid koondatakse, on Liivamägi hinnangul võimalik, et Estonian Air tõstab allesjäävate pilootide koormust maksimaalse võimaliku 100 töötunnini kuus.

"Praegu on nende koormus 90 tundi kuus," mõtiskles ta.

Liivamägi arvates läheb uute Bombardieride kasutuselevõtt kalliks maksma.

"Allesjäävad piloodid ja mehaanikud tuleb ümber õpetada, hooldussüsteemid ümber teha, odav lõbu see ei ole. Ühe inimese koolitamiseks läheb ligikaudu kuu aega," lisas asjatundja.

Üks on kindel mis kindel, reisija jaoks on Bombardieridega ebamugavam lennata. "Isegi, kui tema lennukaugus küüniks Egiptuseni välja, ei tahaks keegi, kere kõveras, põlved lõua all, niimoodi viis tundi järjest lennata," uskus Liivamägi.

Leedu rahvuslik lennufirma flyLAL harvendab küll talveks lende, kuid avab ka uusi liine. Kasvab ka lätlaste airBaltic.

flyLALi kommunikatsioonidirektor Gintare Rimkuviene ütles, et kuigi talvisel perioodil on tõesti vähem reisijaid, lende harvendatakse või suletakse mõni liin hoopis ajutiselt (leedukad sulgesid talveks näiteks Tallinna-Vilniuse lennuliini), ei hakata seetõttu piloote koondama ega liine lõplikult sulgema.

Vastupidi, firma avab hoopis uue Budapesti ja Madridi liini.

"Selle aasta igas kuus oleme 60% rohkem reisijaid vedanud kui mullu samal ajal. Meie eesmärk on saada Baltimaade kiireima kasvuga lennufirmaks," sõnas Rimkuviene.

flyLALi kommunikatsioonidirektor lisas, et nad ei pea Estonian Airi konkurendiks.

"Meil on oma strateegia, järgime seda usutavasti edukalt. Uuendame ja laiendame uute lennuliinide avamiseks lennuparki. Praegu on meil kolm Boeing 737-300, neli Boeing 737-500, neli Saab 2000, samuti võime uhkustada kahe Boeing 757-200ga. Tulevikus tuleb neile lisa," rääkis Rimkuviene.

airBalticu asepresident korporatiivsuhete alal Janis Vanags ütles, et tänavu kümne kuuga lennutas firma 2,2 miljonit reisijat. Seda on 31% enam kui mullu sama ajaga.

Vanags ütles, et samal ajal kui teiste lennujaamade väljalendude arvud kahanevad, kasvab Riia lennujaam Balti regioonis jõudsalt.

"Talvise lennugraafiku järgi saab Riiast lennata 60 sihtpunkti. Eelmise aasta statistika kohaselt on märgatavalt kasvanud ka nende reisijate hulk, kes valivad reisi alguspunktiks just Riia," rõõmustas Vanags.

Tänavuse kümne kuuga on Riia lennujaam teenindanud 3,1 miljonit reisijat. Mullu teenindati sama arv inimesi terve aastaga.

Estonian Airi enamusaktsionäril SASil ja kohalikul juhatusel pole strateegiat ega pikaajalist plaani, kuidas Eestis tegutseda.

Puudub ambitsioonikus. Ei ole selget arengukava. Kord avatakse liin, siis jälle suletakse, avatakse järgmine. Riigi huvi on see, et firma toimiks tõrgeteta, areneks. Et Tallinnast saaks otselennuga võimalikult paljudesse sihtpunktidesse.

Kui suuromanik esitaks konkreetse plaani ja küsiks arengukava mõne osa rahastamiseks riigilt abi, siis võiks seda isegi arutada. Paraku ei ole riigil seni SASiga millestki konkreetsest rääkida olnud.

Eesti majandus on küll jõnksu allapoole teinud, kuid sellest hoolimata ei peaks lennufirma kohe ummisjalu ettevõtet rappima asuma.

34% Estonian Airist kuulub Eesti riigile

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:49
Otsi:

Ava täpsem otsing