GMi luigelaul

Nagu kõikides teisteski sektorites, on ka autode müüginumbrid vähenenud. Kuid mitte lihtsalt vähenenud, vaid oktoobri numbreid vaadates lausa kolinaga kukkunud - kõige valusamalt kukutakse kõige kõrgemalt, seda näitab selgelt GM 45protsendilise müügi vähenemisega, Fordil läks kolmest gigandist kõige paremini ning ta kaotas 30 protsenti. Chrysleri müügilanguseks jäi 36 protsenti.

Kogu automüük kukkus möödunud kuul 32 protsenti, mis teeb Autodata andmetel oktoobri kõige nutusemaks automüügikuuks alates 1983. aasta veebruarist.

"Oma 27 aasta jooksul selles äris ei ole ma sellist kuud varem näinud," sõnas tulemusi kommenteerides GM müügi- ja turundusdirektor Mark LaNeve.

GM kahjum kolmandas kvartalis ulatus 2,5 miljardi dollarini ning ettevõte põletab raha oma reservidest heleda leegiga - kolmandaks kvartaliks oli järele jäänud raha hulk vaid 16 miljardit dollarit. Kolme kuuga oli kadunud 3,5 miljardit dollarit ja aasta algusest 5,6 miljardit, vaatamata suuremahulistele kulude kärpimisele ning laiahaardelisele koondamisele.

Kõikide arvestuste kohaselt on autogigandil äri püstihoidmiseks vaja minimaalselt 10 kuni 12 miljardit dollarit likviidses rahas. Lihtne arvutus näitab, et tunnel, kus GM täishooga kihutab, ei pruugi lõppeda päikesevalgusega.

Seda kinnitab ka Deutsche Banki analüütik Rod Lanche oma kirjas investoritele.

"Valitsuse abita on GMi kokkukukkumine meie hinnangul vältimatu ning see paiskaks laiali süstemaatilise riski, millest oleks raske üle saada nii autotootjatel, tarnijatel kui ka USA majandusel," hindas ta lisades, et GM aktsia on väärtusetu, mistõttu kinnitas hinnasihiks 0 dollarit.

Õnneks kaupleb aktsia praegu mõnevõrra kõrgemal tasemel ning lõpetas esmaspäeva õhtul kauplemise tasemel 2,92 dollarit, kuid seegi on madalaim tase viimase 60 aasta jooksul.

Valitsuse abi, millest Deutsche Bank rääkis, seisab praegu savijalgadel.

Autotootjate suurkolmik GM-Ford-Chrysler on pöördunud valitsuse poole palvega saada osa finantsettevõtetele määratud 700 miljardi dollari suurusest abipaketist, millest praegune George Bushi administratsioon keeldus.

Autotööstusele määrati küll 25 miljardi suurune sooduslaen, et nad saaksid jätkata keskkonnasäästlikuma tehnoloogia arendamist.

Kuid see abi on sihtotstarbeline, mis tähendab, et tegelikult see ettevõtete olukorda märkimisväärselt ei paranda. Mida nad vajavad, on uus abipakett.

Suur kolmik on pöördunud valitsuse poole palvega saada toetust 50 miljardi dollari ulatuses, et aidata neil rasked majandustingimused üle elada. Seda selle mõiste "üle elama" kõige otsesemas ja tõsisemas tähenduses.

Äsja valitud ja jaanuaris ametisse astuv president Barack Obama on president Bushist selgelt teisel seisukohal.

Obama lubas suuri muutuseid ning seda autotööstus nüüd pikisilmi ootabki.

Nimelt on nad tema poole pöördunud palvega suruda abipakett läbi juba enne oma ametiaja algust, peatsel kohtumisel Kongressis.

Põhjuseks tõi näpuga vaikselt pankrotti puudutav GM, et nende eluiga ei pruugi kolme kuud välja venitada ning abi oleks vaja kohe.

Deutsche Banki hinnangul on GM-l üksi vaja 10 miljardit dollarit, et end 2010. aastasse välja vedada ning 25 miljardit dollarit, et hävitustööst taastuda, mistõttu ka see valitsuse toetus ei pruugi olla pääsemiseks piisav.

Obama ja demokraadid on autotootjate õnneks juba oma arvamusi välja öelnud ning kinnitavad, et autotööstus on nende jaoks prioriteetne ning tehakse kõik võimalik, et see päästa.

Päästmine oleks mõne aasta perspektiivis kahtlemata valitsuse jaoks ka kõige odavam variant, kui usaldada artikli kõrval välja toodud Center for Automotive Researchi koostatud analüüsi.