Inseneridel tuleb tootjatega käsikäes töötada

11. ja 12. novembril toimunud Eesti esimesel inseneride aastakonverentsil otsiti vastust küsimusele, millised uuendused ootavad ees insenere nende igapäevases töös.

Riigikogu esimees Ene Ergma tõdes konverentsi avades, et meie riigi ettevõtlus ja kõrgtehnoloogiline tootmine areneks kiiremini, kui riik võtaks osa riskidest julgemalt enda kanda.

"See kehtib ka praeguses rahalises kitsikuses, kuna see on Eesti majanduse jätkusuutlikkuse ja kasvu seisukohast väga oluline," märkis Ergma. "Meie suutlikkus väliskeskkonna paranemiseta toime tulla pole suur, loodan, et see võimaldab jõuda äratundmisele, et edasiliikumiseks tuleb leida uusi teid."

Innovatsioonikeskuse InnoEurope ja Eesti Inseneride Liidu korraldatud üritusel andis inseneride liidu president Arvi Hamburg ülevaate 20 aasta jooksul toimunud muutustest inseneride töös ning hõikas välja ka küsimuse: missugused on ootused tänapäeva insenerile?

Aigar Vaigu ja Tanel Ainla, ühed konverentsi esinejatest, tõdesid, et insenerikutsel on perspektiivi, see tuleks vaid õpilastele huvitavaks teha, siis tahetakse inseneriks ka õppida.

Inseneride aastakonverentsi üks eesmärk oli anda nii firmajuhtidele kui ka praegustele ja tulevastele inseneridele innustust oma igapäevases töös uute lahenduste loomiseks, samuti laiemat vaadet inseneeria valdkonnale.

Üks aastasündmuse peaesinejatest, Rein Luik rääkis, kuidas ta aastate jooksul saavutas edukaima ettevõtte positsiooni kosmoseside valdkonnas. Näha ja kuulda ühte konkreetset edulugu on kindlasti inspireerivam kui mitme teadusliku raamatu lugemine.