Kiirusmaks täidab eelarvet 360 miljoniga

Anne Oja 13. november 2008, 00:00

"Kas te ei leia, et sellisel moel oma rahva ristilöömine ja sellise küünilise rahanumbri sissekirjutamine igasugustesse arvutustesse on kuritegelik?" nurises Keskerakonna rahvasaadik Aivar Riisalu teisipäevasel riigikogu istungil.

Liiklusseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse muudatusi tutvustanud reformierakondlane Erik Salumäe kommenteeris: "Siis võib öelda, et kogu eelarveprotsess võib mingis mõttes olla kuritegelik, kui plaanitakse mingisuguseid tulusid."

Nn kiirusmaks rakendub kohe, kui kiiruskaamerad üles pannakse ning need korralikult tööle hakkavad. Varem on meediast läbi käinud, nagu hakkaks kiirusmaks autojuhte ohustama 1. aprillist.

Tehniliselt näeb see välja niimoodi, et kiiruskaamera jäädvustab kihutava sõiduki numbri ja juhi äratuntava kujutise. Seejärel kontrollib politsei trahvikeskus, kellele sõiduk kuulub, ja saadab kas sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale trahviteate.

Kui trahvitu kukru kergendamisega rahul pole, võib ta 30 päeva jooksul trahviteate vaidlustada. Kui inimene aga väidab, et polnud kihutamise aegu sõiduki roolis, tuleb politseile avaldada tegeliku juhi nimi. Seejärel saadetakse trahviteade sellele, kes autot väidetavalt juhtis.

Politsei andmetel pole Eesti teedel veel ühtki kihutajate trahvimiseks sobivat kiiruskaamerat, maanteeamet lubab esimesed kaamerad paigaldada kevadeks.

Maanteeameti liikluskorralduse osakonna peaspetsialist Siim Vaikmaa ütles aripaev.ee-le, et praeguse kava järgi tulevad kiiruskaamerad Tallinna-Tartu maanteele 2009. aasta kevadel.

"Protsess viibis seadusandluse taga ja olid vaidlustused," põhjendas Vaikmaa.

Kiiruskaamerate massilisest kasutuselevõtust suureneb mõõtmiste usaldusväärsus, kuid politsei kasutab juba praegu kiiruseületajate trahvimiseks üht pildistavat kiiruskaamerat. Kiiruskaamerad on maanteeametil juba ostetud ja nende paigaldamine Tallinna-Tartu maanteele seisab ainult vormilise külje taga. Kas kiiruskaamerate massiline kasutuselevõtt ka trahvide tulva tekitab, pole kindel. See sõltub inimestest. Arvestades Eesti liikluskultuuri, võib siiski oletada, et kiiruseületamiste eest kirjutatavate trahvide arv mõnevõrra suureneb.

Uued kiiruskaamerad vastavad tänapäevastele tehnilistele normidele, on taadeldud ning kihutaja tuvastamiseks piisavalt täpsed. Trahvide tühistamise võimalus sõltub pigem inimlikest vigadest, politseinike professionaalsusest ning käitumismaneeridest kui kiirusmõõtja tehnilisest küljest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:49
Otsi:

Ava täpsem otsing