Soovid olla tootlik? Lõpeta raiskamine!

Ain Alvela 13. november 2008, 00:00

Iga tootmisettevõtte põhiline eesmärk on saada oma kasutuses olevate piiratud ressursside arvelt võimalikult suurt kasu.

Leppigem kokku, et tootlikkuse all mõistame töö tõhususe ja tegija koormatuse vahekorda. Vähenev koormatus annab võimaluse suurendada müüki ja tootmismahtu ja, säilitades paranenud tõhusust, suureneb ka tootlikkus.

Sellise definitsiooniga nõustub ka aastate eest metallifirmas Favor Jaapanist imporditud kulusäästliku, ehk nagu ta ise nimetab - timmitud tootmise juhtimissüsteemi käivitanud Aivar Kärmas.

Kulusäästliku tootmise (lean manufacturing) ärifilosoofia põhitõde ütleb, et firmas ärgu olgu kohta raiskamisel, sest just raiskamisest saavad kõik hädad alguse. Raiskamise kõrvaldamine tootmisprotsessist algab kogu firma väärtusahela kaardistamisest ning lõpeb viimase kui töötaja iga liigutuse võimalikult kasutoovaks muutmisega. Sõnaga - tühikargamine tuleb lõpetada ning jälgida, et iga tehtud liigutuse, iga läbiviidud toimingu tulemusena tekiks lisa ettevõtte ühtsesse väärtustepotti.

Tasub vahet teha, et kulusäästlik tootmine pole koonerdamine, vaid ettevõtte kulutuste optimaalne juhtimine.

"Kõigepealt on tarvis paika panna mõõdetavuse kriteeriumid," selgitab ta. "Tarvis on mõõta tegelikku tööaega ja võrrelda seda partii valmimise normajaga. Kui normi määrab kasutatav tehnoloogia, siis tegelik aeg sõltub tööpingi programmeerimisest, töötaja professionaalsusest, eeldatavast pingutuse tasemest, kvaliteedinormidest jne. Kui neid kõiki parandada, siis saab ka normi tõsta ja lõppkokkuvõttes tõuseb ka tootlikkus."

Kärmas toonitab, et tootlikkuse tõstmine on pidev, järjekindlust vajav protsess.

"Kokkuvõttes on see firma majandamise tasakaalus hoidmise kunst ja jaapanlased on sõnastanud kakskümmend võtit - metoodikat -, kuidas seda teha. See on protsesside kirjeldus, mis baseerub filosoofial," ütleb ta.

OÜ Pro Konsultatsioonid juhtimiskonsultant Mait Raava hindab Eesti firmasid piisavalt nutikaiks, et ise oma efektiivsusevarud ära tunda ja neid rakendada, päevakajalisem probleem on tema sõnul müügi kasvatamise vajadus ning firma sellealaste võimaluste avastamine.

"Automaatne võte raskel ajal efektiivsuse suurendamiseks on kulude kokkuhoid. Meie firmade miinus on see, et kulusid tõmmatakse kokku venitades," selgitab Raava. "Kulud peab kiiresti ja konkreetselt - mitte rabistades, vaid läbimõeldult - alla tõmbama."

Kuigi Eesti seisab maailmas tootlikkuse kasvutempo osas esirinnas, peab Raava seda petlikuks ning paneb kiire tõusu siinmail paisunud kinnisvaramulli arvele.

"Küsimus on, kas kiire tõus on jätkusuutlik, sest tegelikult töötavad meie ettevõtete Soome omadest kaks korda ebaefektiivsemalt," tõdeb ta. "Sellel on kaks põhjust. Esiteks me teeme rohkem vigu ega oska protsesse tulemuslikult juhtida. Aga sellest saame mõne aastaga üle. Hullem probleem on Eesti ja meie firmade väiksus, sest tootlikkuse eeldus seisneb suurtes mahtudes."

OÜ Nava müügidirektor Robert Sild on seda usku, et tõhus ettevõte on paindlik ettevõte. "Äri ajamise esimene reegel on see, et sa pead tootma seda, mida ostetakse, mitte seda, mis on hea," tunnistab ta. "Määrav on töötsükli pikkus, mida tehnoloogia võimaldab. Seda tahetakse enne uute masinate ostmist lausa sekunditäpsusega teada."

Kulusäästlikul tootmisel, mis keskendub raiskamise eemaldamisele tootmisprotsessist, on paraku ka n-ö mündi teine pool.

Uuringud näitavad, et ainult 10% kulusäästliku toomise rakendamise projekte õnnestuvad täielikult. Ainult väike osa firmadest on kulusäästliku filosoofia endale väga selgeks teinud, üldiselt kasutatakse üksikuid populaarseid printsiipe, kulutades sellele palju energiat, kuid lõpuks ei jõua ikka kuhugi.

Juhul kui kulusäästliku tootmise juurutamise protsess on segane, ei sisalda selgeid eesmärke, iga töötaja ei saa aru, mida on vaja teha ning mille jaoks, siis ei ole tulemus kunagi positiivne. Sest kui ühte ja sama asja proovida aina uuesti ja uuesti, aga ikka edutult, siis saab sellest töötajate jaoks lõpuks vaid üks suur naljanumber. Tahtsime küll tootlikkust tõsta, aga tulemuseks on kulutatud aeg, ressurss ja energia.

Tasub tähele panna, et kulusäästliku tootmise osad on siiski üks tervik ning neid tuleb arendada üheskoos.

Ants Pak, Kadarbiku talu peremees
Oleme püüdnud tootmise efektiivsust tõsta parema tehnika soetamisega ning see on õnnestunud. Käsitsi ei tee me enam suurt midagi.

Tootmise arendamisse investeerime aastas 7-8 miljonit krooni, mõnikord ka kümme.

Kaul Augasmägi, HAKA Plast OÜ tegevjuht
Meil polegi otseselt õnnestunud tootmise efektiivsust tõsta, ehkki anname endast parima.

Aeg-ajalt ikka koputan selles osas töötajate südametunnistusele - pole ju ühtegi tootmist, mille efektiivsus oleneks üksnes seadmetest, palju sõltub ka töötajate suhtumisest.

Veljo Haube, OÜ Väo Paas juhataja
Midagi vapustavalt uuenduslikku pole me viimaste aastate jooksul teinud ega ostnud. Oleme investeerinud uutesse seadmetesse. Mida tootmise juures vaja, seda ka ostame ning selle abil püüame oma tootmist arendada ja efektiivsemaks muuta. Arvan, et investeerime aastas kusagil miljoni euro ringis.

Kuido Kuntro, ASi Kalvi Mõis direktor
Oleme suutnud aastate jooksul tootmismahtu töötaja kohta suurendada 4-5 korda. Sellise tulemuse tegid võimalikuks investeeringud suuremat tootlikkust ja töökindlust võimaldavatesse seadmetesse, automatiseerimine, läbimõeldud töökorraldus, kvaliteedikontroll.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:49
Otsi:

Ava täpsem otsing