14 aasta suurim majanduslangus

"Suurima panuse majanduslangusesse andsid ilmselt eratarbimise ja investeeringute vähenemine," seisis rahandusministeeriumi kommentaaris. "Kuigi palga kasv oli III kvartalis jätkuvalt tugev, püsis kinnisvaraturg madalseisus ning tarbijate kindlustunne jätkas langust. See omakorda vähendas tarbimis- ja investeerimisvalmidust ning nõudlust laenuraha järele."

Eesti Pank ootab järgnevates kvartalites majanduslanguse kiirenemist.

"Finantskriisi mõju meie peamiste kaubanduspartnerite reaalmajandusele jäi kolmandas kvartalis tagasihoidlikuks, ent on edaspidi kindlasti suurenemas. Seetõttu on järgnevate kvartalite jooksul oodata välisnõudluse nõrgenemist ning seega paraku ka Eesti majanduse languse kiirenemist," ütles Eesti Panga ökonomist Martin Lindpere.

Swedbank Eesti analüütiku Maris Lauri sõnul pole keerulistel aegadel mõtet paanitseda. Analüütiku arvates suhtutakse Eestisse põhjendamatult halvasti, mistõttu majandus kasvada ei saa ja ohverdama peavad kõik.

"Keerulistel aegadel ei ole mõtet paanitseda, tuleb hoopis rahulikult asjade üle järele mõelda ning mõistlikult käituda. Emotsioonide järgi käitumine kokkuvõttes midagi head ei too," kommenteeris Lauri.

Meediaga tutvudes tuleb Lauri sõnul aru saada, et erinevad allikad räägivad tavaliselt ühest ja samast asjast, mitte 10 või 20 erinevast asjast. Lauri sõnul maailma arenguid muuta ei saa, samuti tuleb tema sõnul arvestada, et Eestisse suhtutakse praegu põhjendamatult väga halvasti. "Tulemuseks on see, et Eestis ei saa majandus kasvada, kui meie olulisemates partnermaades on majanduslangus," märkis Lauri.

-3,3% aastakasvu peaks kommenteerima Lauri arvates statistikaamet, sest tema arvestuste kohaselt ei lähe see 1% kvartaalse langusega kokku ja viimane annab tulemuseks 2,5% langust.

SEB analüütiku Ruta Eieri sõnul pole avaldatud majanduslanguse numbrid mingiks üllatuseks. Põhi analüütiku sõnul ometigi veel käes ei ole.

"Ei saa öelda, et majanduslanguse ulatus just suur üllatus oleks, eriti olles näinud juba Läti kolmanda kvartali majanduskasvu numbrit," ütles Eier.

Kolmandas kvartalis oli Eieri sõnul majanduse üks suuremaid alustugesid töötlev tööstus veel suhteliselt hästi vastu pidanud, st halvenemist võrreldes teise kvartaliga ei ole toimunud, kuid sellest hoolimata on üleüldine majanduse aeglustumine kiire. "Järgnevates kvartalites on tõenäoline, et ka töötlevas tööstuses asjalood pigem halvenevad," lisas ta.

Eksport on Lauri sõnul olnud viimastel kuudel üllatavalt tugev, kuid maailmamajanduse kehv seis ei luba loota, et olukord samavõrd heana ka tulevikus püsib. "Sisenõudluse nõrkuse tõttu väheneb aga import, mistõttu netoekspordi panus majanduskasvu on juba mõnda aega positiivne ning see positiivne mõju peaks tugevnema," lisas ta.

Lauri sõnul tuleks kindlasti vältida maksude ja muude koorimuste tõusu, mis muudaksid ettevõtete ja majapidamiste finantsseisu veelgi kehvemaks.

"Tuleb kasutada ära ELi fondide rahad, sest need on ühed vähesed summad, mis Eestil praegu välismaalt saada on, sealjuures veel odavalt. Valitsus ja keskpank peaksid mõtlema sellele, et teha ettevõtetel ja majapidamistel keeruliste aegade üle elamine lihtsamaks. Kindlasti tuleb mõelda kokkuhoiule ning näidata üles leidlikkust," soovitas ta. Ettevõtjatele soovitas Eier aga teha oma äriplaane arvestusega, et mitte kohe ei hakka paremaks minema. "Otsida tuleks uusi eksportturge ja -võimalusi, parandada oma toodete ja teenuste kvaliteeti, et olla teistest parem," soovitas Eier.

Eesti Panga asepresident Rein Minka ütles eile Eesti Posti juubelikonverentsil, et majanduslangus tuleb koledam, kui seni arvati, ja kontroll riigieelarve üle on kadumas.

"Põrand kipub jalge alt ära minema," ütles Minka. Tema sõnul räägib keskpanga must stsenaarium praegu sellest, et tuleva aasta majanduslangus on 4-4,5%. Heaks küljeks on see, et inflatsioon langeb.

"Isegi hoolimata sündmustest Lätis ei näe me ohtu Eesti kroonile," rahustas Minka kuulajaid.

"Arenevate turgude kriisid kestavad keskmiselt kolm aastat. Siis hakkab jälle pangast laenu saama. Mis aga meil juhtus? Oma agarusest panime kiigel kolm korda üle võlli," ütles ta. "Pööre paremusele ei tule enne 2009. aasta teist poolt. Kõige keerulisem on 2009. aasta esimene ja teine kvartal."

Sel juhul on minu varasemad ennustused siiski täpsed olnud.

Kuskil juunis ütlesin ma, et sel aastal tuleb puudu kolm miljardit krooni pärast negatiivse eelarve vastuvõtmist.

Praegu on tulnud viis miljardit, nagu ma kuulnud olen.

See on enam-vähem rea piires, aga võib-olla tuleneb ka sellest, et kokkuhoiupoliitika ei läinud täies mahus käima.

Järgmiseks aastaks olen juba varem ennustanud 10miljardilist puudujääki. See on ka käima läinud ja erinevad ekspertkogud on ütelnud samad numbrid.

Liiga punane ja liiga suur oli see number. Rõõmu see ei tee ja tuli ikka negatiivse üllatusena.

Protsessides oleme juba õigele suunale keeratud, kuid ei saa öelda, et oleme põhjast juba läbi. Liigume ja otsime seda põhja. Põhi veel käes ei ole. Ilmselt tuleb aasta esimeses ja teises kvartalis veel suuremalt seda punast, kuid aasta keskel hakatakse nulli poole liikuma ja sealt edasi ülespoole. Aga ma arvan, et esimese kvartali majanduslanguse number on veel sügavam.

Järgmine aasta tuleb mõtlemise ja ümberkorraldamise aasta. Ma loodan, et see praegune olukord aitab Eestil kiiremini ületada seda paradigmaatilist kriisi. Me peame vaatama, mis majanduses toimuvast on meie käes ja sellele keskenduma. Ülejäänuga tuleb lihtsalt kohanduda.

Eestis on kohtunud kolm teineteist võimendavat kriisi. Üks on rahakriis, mis maailmas ligi hiilib. Teine kriis on laenuvähenemisega kaasnev eelarvekriis. Kolmas kriis ongi paradigmaatiline kriis, mis hiilis ligi juba tükk aega, kuid mida aitas maskeerida sisetarbimise kasv.

Tore uudis see nüüd pole. Mina oleksin eeldanud, et viimane kvartal pöördub tõusule, aga praegu ma selles kahtlen.

Jõuluostud võivad neljandat kvartalit veidi päästa, kuid eks see ole veel näha. Nüüd on kaks kvartalit järjest olnud kasv negatiivne, see on selge. Ükskõik, mida neljas kvartal teeb, me peame nüüd leppima sellega kui majanduslangusega. Uue aasta võimalik stsenaarium on aga veel lahtine, esialgu arvasin, et aasta algus võiks olla positiivne.

Ma olen mõnegi kihlveo kaotanud. Kuid nüüd on kõigil tasanditel heade ja õigete otsuste tegemise aeg käes.

Meie prognoosi kohaselt väheneb sel aastal Eesti reaalne SKP 1-2 protsenti. Arvestades viimasel ajal kasvanud tööpuudust ning maailma finantssektori seisu, on tõenäoline, et tegelik langus tuleb 2 protsendi lähedane.

2009. aasta tulemus tuleb kindlasti praegusest kehvem, kuid väga palju sõltub maailma majandusarengutest ning finantssektorist.

Sisenõudlus on Eestis nõrk ning IV kvartal ja uue aasta algus on selles osas analüütiku sõnul kindlasti veel halvemad.

IV kvartali tööpuuduse kasv tuleb märkimisväärne ning reaalpalga kasv on juba praegu negatiivne, mistõttu majapidamiste kulutused vähenevad veelgi.

Juba aasta keskel arvasin, et selle aasta majanduslangus jääb -1,5-2 protsendi piiresse, praegu tundub, et pigem -2 protsendi kanti.

Nii neljandas kvartalis kui ka veel järgmise aasta esimeses kvartalis võime analüütiku sõnul suuremaid miinuseid näha.

Järgmisest aastast tervikuna ootaks jätkuvat majanduslangust, aasta prognoos on meil -2,2 protsenti, riskiga allpoole.

Autor: Kaisa Tahlfeld