Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Inimestel õnnestus end päästa suurest jääajast

13. november 2008, 15:00

Inimtegevuse mõju maailma kliimale võib
olla seniarvatust palju suurem.

Massiliselt atmosfääri paisatud süsinikdioksiidi abil on õnnestunud ära hoida stsenaarium, mis oleks maakera viinud pikaajalisse jääaega, väidavad kaks teadlast ajakirja Nature värskes numbris.

Kui inimesed poleks oma tegevusega põhjalikult maakera atmosfääri ümber kujundanud, siis mitte nii väga kauges tulevikus oleks meie planeedil alanud miljoneid aastaid kestev jääaeg, väidavad Suurbritannia Edinburgh’i ülikooli teadlane Thomas Crowley ja William Hyde Kanada Toronto ülikoolist.

„See pole küll tõestatud, aga see pole ka pelgalt huvitav mõte,“ ütles Crowley.

Alates sellest, kui Maal tekkis elu – umbes 500 miljoni aasta eest – on maakera kliima olnud oluliselt soojem ning poolused püsinud jäävabana. Viimasel sooja kliimaga perioodil (50-100 miljoni aasta eest) katsid Antarktikat lopsakad metsad ja suures osas Ameerika, Euroopa ja Aafrika kohal loksus madal soe meri.

Pärast seda on atmosfääris süsinikdioksiidi tase aeglaselt langenud, selle põhjuseks võib olla Himaalaja mäestiku kasv. Sellega koos algas ka kliima jahenemine. Umbes 30 miljonit aastat tagasi moodustus Antarktikas püsiv jääkate, veidi hiljem juhtus sama Arktikas.

Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi algas maakera kliimas uus tsükkel: kliima hakkas järsult kõikuma – tekkisid jääajad, mil pooluste jääkate väga suures mahus kasvas ja seejärel taas taandus.

Jääaegadel oli suur osa Ameerika, Aasia ja Euroopa põhjaosast kaetud ligi 4-kilomeetrise jääkihiga ning maailmamere tase oli tänasest tasemest 120 meetrit allpool.

Crowley sõnul vaheldusid jääajad umbes 41 000 aasta tagant. Viimasel ajal on selle tsükli pikkus olnud 100 000 aastat.

Temperatuurikõikumised muutusid samuti järsemaks: jääaegade vaheajal oli soojem ning jääajad tunduvalt külmemad. Üldiselt oli jätkuv külmenemistrend, kuni maakera geoloogiat asus mõjutama inimene.

Crowley ja Hyde’i kliimamudeli järgi viitab suurem muutlikkus sellele, et saabumas on uus periood: püsivam jääaeg, mis võib kesta kümneid miljoneid aastaid.

Kui see mudel peab paika, siis peaks uus püsivam jääaeg saabuma 10 000 kuni 100 000 aasta pärast

Mineviku kliimat uuriv James Zachos California ülikoolist möönab, et idee sellest, et maakeral on saabumas püsivam jääaeg, tundub usutav. Tema sõnul pole järsud kliimamuutused midagi enneolematut.

Karboniajastul, umbes 300 miljoni aasta eest, olid tavalised pikad ja ulatuslikud jääajad, ütleb Bristoli ülikooli kliimamodelleerija Andy Ridgwell.

Umbes 700 miljoni aasta eest oli eriti külm periood, mil peaaegu terve planeet oli jäätunud.

Kuid Crowley ja Hyde peavad ilmselt tegema väga palju tööd, et oma oponente veenda. Arvutustes kasutasid nad väga lihtsalt mudelit. „See pole nii põhjalik, nagu kõik sooviksid, kuid seda saab kasutada väga pikka aega,“ iseloomustas Crowley uuringu aluseks olnud mudelit.

Ükski teadlastest, kellega New Scientist ühendust võttis ei pea mudeli põhjal tehtud ennustusi tõsiseltvõetavateks.

Ridgwelli sõnul tasub aga ideega kindlasti edasi minna. Klimatoloog Bill Ruddiman on seisukohal, et ilma inimtegevuseta oleksime me peagi jõudnud järgmise jääajani. Crowley idee on aga selles, et jääaegade vaheldumine soojemate perioodidega oleks üldse lõppenud ning maakeral oleks saabunud väga pikk ja püsiv jääaeg.

Crowley sõnul on inimtegevuse käigus viimase sajandi jooksul atmosfääri paisatud nii palju süsinikdioksiidi, et selle gaasi tase atmosfääris on kõrgem kui kunagi varem viimase 800 000 aasta jooksul. Ainuüksi see välistab kindlasti pikaajalise jääaja. „Me võime end kindlalt tunda, sellest oleme me pääsenud,“ ütles ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. December 2008, 16:04
Otsi:

Ava täpsem otsing