Mis seos on kütusehindadel ja ülekaalulisusel?

13. november 2008, 14:15

Kõrgenenud kehakaal on paljude haiguste
riskitegur. Mitmed tervishoiuvaldkonda uurinud majandusteadlased on leidnud, et
kütusehinnad mõjutavad ülekaaluliste inimeste hulka.

Eesti Tervise Arengu instituudi viimase täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi on Eestis meeste seas ülekaalulisi 52 protsenti ja naiste seas 43 protsenti.

Möödunud aastal uuris majandusteadlane Charles Courtemanche viimase 20 aasta USA keskmisi bensiinihindu ning võrdles neid tervisekäitumist käsitlevates uuringutes kogutud andmetega. Kui bensiinihinnad kerkivad, siis hakkavad inimesed rohkem end liigutama ning ühtlasi väheneb kodust väljas söömine, kirjutas Howstuffworks.

Kas tõesti on bensiinihindade ja rasvumise vahel kindel seos? Courtemanche’i doktoritööks saanud tervishoiuökonoomikat käsitleva uuringu järgi on seos täiesti ilmne ning kerkivate kütusehindade ja kehakaalu alanemise vahel on põhjuslikult seotud. Ta pakub välja, et USAs toob bensiinihinna kasv ühe dollari võrra gallonist kaasa ülekaaluliste hulga languse 9 protsenti järgneva seitsme aasta jooksul. Nii säästab kasvanud kütusehind 11 000 elu ja aastas 11 miljardit dollarit.

Kütusehindade ja kehakaalu seos on keeruline, kuid põhimõtteliselt kahepidine. Kui kütusehinnad ronivad üles, siis kasvavad perede eelarvetes transpordikulud, see tekitab peredele raskusi.

Kasvanud kütusehinnad sunnivad otsima lahendusi, kuidas jätta bensiinijaama võimalikult vähem raha. Pidevalt autoga liikuma harjunud hakkavad muutma oma harjumusi. Nii jäetakse auto koju ning liigutakse rohkem jalgsi, ratta või ühistranspordiga. Seetõttu saab inimene rohkem kehalist koormust, mis on hea kehakaalule, sest liigutamine põletab kaloreid.

Teiseks viitab Courtemanche sellele, et kerkinud kütusehindade tõttu muudavad inimesed oma toitumisharjumusi, teisisõnu üritavad kõhu kõrvalt kokku hoida.

USAs kasvas ülekaaluliste hulk aastail 1979 -2004 8 protsenti. Kütusehinnad langesid, president Reagani ajal maksti suurpõllumeestele toetusi ning paljud põllumehed suurendasid toetuste saamise nimel tootmist. See omakorda viis alla toiduhinnad ning kiirtoidutööstuses hakati pakkuma suuremaid toiduportsjoneid. Algas kaloripommitamine: 1980. aastatel jõudis päevane toiduenergia hulk inimese kohta 3900 kalorini.

Kasvanud transpordikulud kergitavad ka toiduainete hindu, sest nii toidu tootmiseks kui transpordiks kulub kütust.

Courtemanche kalkulatsiooni järgi toob 1 dollari võrra kasvanud bensiinihind kaasa selle, et inimesed käivad vähem väljas söömas. Kui inimene jätab aastas ära 6,5 restoranilõunasööki, siis kolme aasta jooksul jääb tal saamata 6 825 kalorit, see võrdub 0,9 kilogrammise kaalukasvuga.

Kodus tehtud toit on enamasti odavam ja tervislikum kui väljas söömine ning napim pere-eelarve vähendab toidule tehtavaid kulusid.

Uuring on kindlasti mõttekoht tervishoiupoliitikutele, kuid mitte kõik pole nõus, et kütusehindade ja kehakaalu vahel on seos. California transpordiuuringute instituudi juht Dan Sperling ei usu, et inimesed muudaksid kasvanud kütusehindade tõttu oma toitumisharjumusi, pigem eelistavad nad osta säästlikuma auto.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2008, 11:37
Otsi:

Ava täpsem otsing