Aivar Tihane: Eesti ettevõtete lahkumist Lätist pole oodata

Samas tõdes ta, et lati devalveerimine on täiesti reaalne ja sellest kõneldakse finantsringkondades palju.

Minuni ei ole jõudnud ühtegi infokildu sellest, et Eesti ettevõtjaid oleks oluliselt Parex bankaga seotud. Tõtt öelda, oleksin selle üle ka üllatunud, sest Parex banka profiil oli suhteliselt spetsiifiline. Eestlased on reeglina teinud koostööd siiski Eestis tugevamate pankade - Swedbanki või SEBga.

Äriinimeste arvamus on, et Parexi jaoks sai oluliseks Vene raha väljavool. Selle põhjustas Läti-Vene piirilepe, mille tõttu raha hoidmine Lätis muutus läbipaistvaks. See algataski aktiivse raha väljavoolu Parexist ning pangal tekkisid likviidsusprobleemid.

Ma pole kuulnud, et toimuks massiline raha väljavõtmine. Muidugi peavad paljud seda nüüd paremaks ja eelistavad raha sukasääres hoida. See on nende valik.

Tõsi on, et siseturu toimimise järsk langus on avaldanud suurt mõju. Tühjad kauplused ja söögikohad räägivad selgelt keelt. Äritegevuses on praegu üks olulisim teema ekspordipotentsiaalide suurendamine. Kuna Läti siseturu nõudlus on järsult vähenenud, püüavad ettevõtjad leida turgu väljaspool Lätit ja tootmisettevõtted üritavad oma kaupa välismaale realiseerida.

Ma arvan, et nii hull see asi pole ja Eesti ettevõtjate väljakolimist Lätist pole oodata. Eesti ettevõtjate seas valitseb mõõdukas optimism. Ma arvan ka, et pole jõutud veel sellesse faasi, kus hästi juhitud ettevõtted võiksid pankrotti minna.

See oht on olemas. Objektiivne pilt avaneb, kui jälgida valuutariskide hinda. Finantsturgudel lati kursi muutumise vastu kindlustamine on läinud väga kalliks. Ja ehkki keskpanga ametlik kurss on lati kindlustamine ning just seetõttu on pank ostnud suure summa eest latte, kuid lõputult seda teha ei saa, kui majandus ei tervene.

Meie ettevõtte turuosa on Lätis 5 protsenti ja see kasvab jõuliselt. Kõik kasvuplaanid on endiselt jõus ja neid pole muudetud. Samas on elektritarbimine tööstussektoris kokku tõmbunud.