Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kohaliku poliitiku lasteaed naudib valla raha

Piret Reiljan 14. november 2008, 00:00

Inimesed, kes reaalselt sellises huvide konflikti ohust kummitavas olukorras tegutsevad, kinnitavad nagu ühest suust, et nende kuulumine volikokku ei mõjuta mitte kuidagi nende lasteaiaäri ja vastupidi. Pealegi, väikeses kohas olevatki kõik inimesed ja ametid omavahel seotud.

Äripäev tuvastas, et Eestis tegutseb vähemalt viis eralasteaeda ja mitu erakooli, mille omanike ringis on kohaliku omavalitsuse juhtivad poliitikud, lõviosa rahast lasteaia pidamiseks tuleb mõistagi samuti omavalitsuse kaukast. Pearaha summa kasvab jõudsalt ning kohad on täidetud, sest munitsipaallasteaias napib kohti ning omavalitsus kasutab erateenust nii palju, kui saab.

Tegemist näib siiski olevat puhtalt moraalse probleemiga, kuna nii on toimitud juba aastaid.

Valgamaal Palupera vallas ja valla ruumides tegutseb vallavolikogu esimehele Vambola Sipelgale kuuluva MTÜ Hellenurme Mõis eralasteaed, kus käib 36 mudilast. Munitsipaallasteaeda vallal pole ja pole tarviski, mõni üksik laps käib ka lähedal asuvas Otepää lasteaias ja ongi lasteaiakohtade mure lahendatud.

Varem munitsipaallasteaiana tegutsenud asutus muudeti eralasteaiaks 1999. aastal ehk just siis, kui Vambola Sipelgas volikokku pääses. MTÜ all peab volikogu esimees ka erahooldekodu.

"Vallavolikogu esimehe töötasu on mul rohkem nagu transpordi kompensatsioon, ära elan ikka MTÜ tegevjuhi tasust," teatab Sipelgas.

Miks valla ainuke lasteaed on eralasteaed, mitte munitsipaallasteaed, küsib Äripäev. Sipelgas vastab enesekindlalt, et nii on kõigile mugavam. "Kui tegemist oleks valla lasteaiaga, peaks iga lisakustutuskummi ostmise pärast minema eelarvet muutma ja reservist seda piltlikult öeldes kolme krooni võtma. Praegu saame ise majandada," selgitab ta.

Võimalikust huvide konfliktist rääkides teatab vallavanem, et sellelaadseid küsimusi võib esitada lõputult. "Mina ei ole enda volikogu esimehe ametit lasteaiaga seoses kuritarvitanud ja ühtegi probleemi pole olnud," kinnitab Sipelgas.

MTÜ Rakvere Eragümnaasiumi Hariduskogu, mille eesotsas on linnavolikogu liige Anne Nõgu ning endine linnavalitsuse liige ja praegu volikogu hariduskomisjoni kuuluv Tiina Halling, peab Rakveres eragümnaasiumi, eralasteaeda ja erahuvikooli.

Linn ostab eralasteaialt uuel aastal teenust 168 lapse jaoks ja kompenseeritav pearaha kasvab tänavusega võrreldes rohkem kui kolmandiku võrra. See on Rakvere eripära, et linn ja ümbruskonna vallad toetavad ka eraharidust, pearaha riigilt veel peale selle, kirjutas Õpetajate Leht aasta tagasi.

Kuuendat aastat Rakvere volikokku kuuluv ja enne seda aktiivselt volikogu komisjonides osalenud Anne Nõgu on Rakveres eralasteasutusi pidanud juba peaaegu 20 aastat. Huvide konflikti eitab ettevõtja raudse kindlusega.

"Mina näen hoopis probleemi selles, kui volikogus istuvad ka munitsipaalkoolide direktorid. Sisuliselt nad istuvad enda tööandja üle otsustamise juures," arutleb Nõgu. Ta lisab, et volikogus ongi ju eraettevõtjad, nagu puhastusfirma, turvafirma või vanadekodu omanikud, vähemalt Rakveres. Nõgu peab õigustatuks, et volikogus on inimesi, kes on ise midagi elus saavutanud.

"Linnajuhid teevad otsuseid ikka selle järgi, kui tugevad on minu plaanid, mitte poliitiline positsioon," on Nõgu veendunud.

Kohtla-Järvel tegutseb juba 15 aastat 85 lapsega eralasteaed, mis on oma linnaosas mugavalt ainuke. Linnaga sõlmis lasteaia omanik Raissa Baþenova pikaajalise lepingu seitse aastat tagasi ja linna volikokku kuulub ta neljandat aastat.

Eralasteaiaga on linnal leping, kuna see lasteaed on Järve linnaosa ühes elamurajoonis ainuke, teatab Kohtla-Järve linnavalitsuse hariduse vanemspetsialist Eha Karus. Linna eraldatav pearaha kujuneb aastaks kehtestatud koolieelse lasteasutuse koha keskmise tegevuskulu alusel. Tänavu käib vald ühe lapse kohta välja 30 protsenti rohkem kui mullu.

"Eralasteaed või erakool pole äri, vaid peavalu. Inimesed näevad eelarves suuri numbreid, mis meile eraldatakse, kuid nad ei kujuta ette, kui palju kulub palkadele, küttele ja maksudele," nendib Kohtla-Järve vallavolikogu liige ning eralasteaia ja -kooli omanik Raissa Baþenova.

"Ma pole oma positsiooni ära kasutanud ning lisaraha pole ma linnalt saanud. Kunagi linnaga sõlmitud leping on samaks jäänud," märgib ta.

Harjumaal Raasiku vallas panid aktiivsed lapsevanemad püsti Vaba Waldorfkooli Seltsi, mis peab nii eralasteaeda kui ka erakooli.

Viimased kuus aastat juhatuse liikmena seltsi majanduspoole eest vastutav Olev Rähni kuulub ka valla volikokku ja selle majanduskomisjoni.

Vallajuhtimises on Rähni osalenud juba alates 1995. aastast abivallavanema, vallavanema ja nüüd volikogu liikmena.

Lisaks on praegu vallavolikogus ka seltsi endine juhatuse liige Peeter Aatonen.

"Kui arutamisel on valla poolt mingid soodustused Waldorfi koolile, siis hääletamiste puhul ma ennast taandan. Aga ma muidugi püüan muuta meie kooli ja lasteaia vallale meelepäraseks. Hea sõna ju ikka kosta saan," räägib Rähni.

"Mingit tasu ma oma töö eest seltsi juhatuse liikmena ei saa, teen seda vabatahtlikult," väidab Rähni. Tema sõnul peavadki lapsevanemad seltsi nimel töötama ja ka õppemaksu tasuma.

Kuressaares tegutseva Kesklinna Eralasteaia omanik Tiia Leppik osaleb juba aastaid aktiivselt linnavolikogu hariduskomisjonis, kus püüab enda sõnul maksimaalselt ka oma lasteaia eest seista.

Linn maksab talle praegu umbes 30 lapse eest pearaha.

"Linnaga on meil päris hea läbisaamine. Alguses toetas linn oma lapsi 50 protsendi pearahaga, nüüd juba 90 protsendi ulatuses," on Leppik rahul.

"Olen ikka juba enne otsuste komisjoni jõudmist püüdnud mõjutada. Tahan juba varem kaasa rääkida, mitte nii, et alles komisjonis üritan midagi muuta," on Leppik avameelne. Ta peab komisjonis osalemist ülioluliseks ka info liikumise tõttu. "Komisjonis olemine annab mulle väga palju infot ja võimaluse kaasa rääkida, mitte hiljem kuulda kusagilt ringiga olulisi asju," selgitab Leppik rõõmsalt. "Üldiselt on abiks küll komisjonis olemine," võtab ta olukorra kokku.

Haridusminister Tõnis Lukase sõnul tekitab igal juhul kahtlust olukord, kus kohaliku omavalitsuse juhid tellivad valla raha eest teenust iseenda osalusega erafirmadelt.

"Minu hinnang on see, et omaosalusega eraõiguslikult ühingult vallavanem või volikogu liige volikogu otsuse toel midagi tellida ei tohiks," teatab Lukas. Konkreetsete juhtumite kommenteerimine nõuab Lukase sõnul detailsemat arutelu ning ta tervitab Äripäeva teemapüstitust.

"Maavalitsused ja riik peavad kontrollima," vastab Lukas küsimusele, kas huvide konflikti vältimine on ainult kohaliku omavalitsuse enda südametunnistuse asi. Ministri sõnul pole ilmtingimata halb, kui kohalik omavalitsus tellib erasektorilt lasteaiateenust, ent korruptsiooniohtlik olukord tekib igal juhul, kui otsustaja ja teenusepakkuja on üks ja sama isik.

Lukasega sama meelt on ka ühingu Korruptsioonivaba Eesti juht Tarmu Tammerk. "Kui samad isikud on eralasteaia või erakooli omanike ringis ja osalevad ka otsustamise juures, on huvide konflikt selgelt näha," nendib Tammerk.

Ta lisab, et isegi kui konkreetsetest otsustest end taandatakse, on võimu juures olevatel eraettevõtjatel eelised, mida neil hea tava kohaselt ei tohiks olla. "Isegi kui minnakse otsustamise hetkeks ukse taha, võime aimata, kuidas nende staatus otsuseid mõjutab," arutleb Tammerk.

"Teie uurimus aitab probleemi teadvustada ja ma ootan arutelu. Eks edasi ole näha, kas huvide konflikti vältimiseks tuleb reguleerida seadusi või üldisi hoiakuid," märgib ta.

Kunagine haridusminister ja praegune riigikogu liige Peeter Kreitzberg ei mõista üheselt hukka eralasteaedade toetamist omavalitsuste poolt, kuid näeb samuti probleemi volikogu liikmetele kuuluvate lasteaedade rahastamises. "Kui eralasteaed kuulub näiteks volikogu liikmetele, on see väga probleemne. Eesti kogemus näitab, et huvide konflikt laheneb huvi kasuks," sõnab Kreitzberg.

Kreitzberg võrdles omavalitsuse juhtide eralasteaedu olukorraga, kus volikogu liikmele kuulub näiteks torufirma, millele pakub lepingute järgi tööd ja leiba omavalitsus. "Eks see liigitub Eestis praegu moraali valdkonda. Peaksime kujundama süsteemse lahenduse sellistele probleemidele, aga see vajab põhjalikku arutelu," märgi ta.

Viimsis eralasteaeda Tibu pidav Mari-Ann Rehk, kes ise vallavalitsusega seotud pole, ei kiida heaks, et osa lasteaiapidajaid istub volikogus, kuna see võib luua ebavõrdsust.

"Valitsus on valitsus, mis sellest et kohalik. Otsustajatel peaks olema keelatud eraettevõtlus, mida avalik sektor toetab," sõnab Rehk.

Ta tunnistab, et vastava haridusega inimene volikogus oleks ehk kõigile lasteaiapidajatele kasulik, kuid parem on võimalikku huvide konflikti siiski vältida.

"Muidugi tahaks ise ka volikogus oma lasteaia eest seista. Üks lapsevanem on meil nüüd volikogus ja üritame talle oma sõnad suhu panna," on Rehk avameelne.

Meie eralasteaiale kompenseerib vald ainult pool pearaha kuludest ja summa pole viis aastat muutunud, räägib Rehk ja imestab siiralt, kuidas Äripäeva kirjeldatud eralasteaedade puhul on valla toetus 90% juures ja summad jõudsalt kasvavad.

Haridusministeeriumi kohus pole kontrollida korruptsiooniohtlikke olukordi kohalikes omavalitsustes ja nende haridusasutustes.

"Mis puudutab kohaliku omavalitsuste ametnike või teenistujate kuulumist eralasteaia või erakooli omanike ringi, siis seda haridusministeerium ei kontrolli," vahendab ministeeriumi pressiesindaja ametnike seisukoha.

Ta lisab, et eelkõige peaks kohalik omavalitsus ise jälgima, et tema ametnikud ei satuks huvide konflikti, mis võib juhtuda, kui kohalik omavalitsus toetab mõnda eralasteaeda või erakooli.

Haridusministeeriumi välishindamisosakonna peaekspert Tiina Peterson saadab Äripäevale omakorda väljavõtteid mitmest seadusest ning toonitab, et lähtuvalt seadusest teostab valla- või linnavalitsuse ja volikogu üksikaktide osas järelevalvet maavanem.

Lääne-Virumaa maavanem Urmas Tamm usub, et eralasteaia omaniku kuulumine linnavolikokku, nagu ka Rakveres, võib olla huvide konflikt ainult siis, kui volikogu liige hääletab mõne enda firmale soodsa otsuse poolt.

"See, et eralasteaia omanik istub seal volikogus, ei ole iseenesest huvide konflikt. Probleem võib aga tekkida, kui ta hääletab otsuste poolt, mis loovad tema firmale mingisuguse hüve," sõnab Tamm.

Ta lisab kiiresti, et tema poole ei ole keegi konkreetse juhtumi ega avaldusega pöördunud ega järelevalvet nõudnud.

"Küsimus on selles, kas on konflikt või ei ole. Muidu polegi põhjust sel teemal rääkida," märgib maavanem.

Küsimusele, kas huvide konflikt võib siiski olla ka osav lobitöö volikogu koosolekutel, kogeleb Tamm naeruga pooleks: "Mõjutab või ei mõjuta, see on, noh, selline…"

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:49
Otsi:

Ava täpsem otsing