Muusikaga tegelemine muudab lapsed targemaks

Ka varasemad uuringud on näidanud, et muusika võib esile kutsuda mälestusi, vähendada stressi ning parandada isegi sportlikke võimeid, kirjutas LiveScience.

Teadlased võrdlesid 41 8-11-aastast last, kes olid õppinud kas klaverit või mõnda keelpilli, 18 lapsega, kes polnud ühtegi muusikariista harjutanud. Mõlemasse gruppi kuuluvad lapsed veetsid iga nädal umbes pool tundi kooli muusikatunnis. Pillimängu õppivad lapsed said ka umbes 45 minuti jagu nädalas eratunde ning harjutasid omaette kodus.

Testid näitasid, et pillimängu õppinud lapsed said oma kaaslastest palju paremaid tulemusi kuulamisharjutustes ning käteosavuses, mis mõlemad on muusika õppimisega seotud.

Noored muusikud said paremaid tulemusi ka sõnavaraharjutustes - keskmiselt oli nende punktisumma teistest lastest 15 protsenti kõrgem, samuti said nad 11 protsenti paremaid tulemusi arutlusoskust hindavates testides.

Uuringu korraldasid Harvardi meditsiinikooli teadlane Gottfried Schlaug ning Bostoni kolledži psühholoog Ellen Winner koos kolleegidega.

Kuigi tulemused näitavad seost muusikaõppimise ja vaimsete võimete vahel, on teadlaste sõnul vaja põhjalikumaid uuringuid, et välja selgitada, mis on siin põhjus ja mis tagajärg.

"Võib-olla hakkavad muusikaga tegelema need lapsed, kelle vaimsed võimed on paremad," ütles Winner. "Võib ju olla, et arukamad lapsed viitsivad rohkem pilliõppimisega tegeleda. Samas võib ka olla, et pillimäng parandab vaimseid võimeid."

Järgmises uuringus plaanib Winneri rühm jälgida muusikaõppimist alustavaid tudengeid, mõõtes õpingute edenedes nende vaimseid võimeid. Kui sellise uuringu käigus põhjuslik seos avastatakse, võiks see Winneri sõnul küsimuse lahendada.

Autor: Siim Sepp