Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tutvus Taaniga algab Hamleti lossist

Tarmo Premet 14. november 2008, 00:00

Rootsist Helsingörist praamiga Taani Helsingborgi sõites hakkab kindlasti esimese asjana silma kaunis ja hästi hoitud loss. Seda teatakse ka Shakespeare'i Hamleti lossina. Shakespeare kirjutas Hamleti loo just sinna lossi ning sellest peale nimetatakse Kronborgi Hamleti lossiks. Tegeliku nime sai kindlus kuningas Frederik II Kronborgi järgi aastal 1577. Lossi ajalugu ulatub aga 15. sajandi algusesse, kui Erik Pomerania ehitas võimsa ja strateegilise kindluse kontrollimaks vee kaudu saabuvaid laevu.

Õnnetuseks põles see võrratu ehitis 1629. aastal peaaegu maatasa. Püsti jäid ainult mõned üksikud tornid. Sellest ajast alates on seda kaunist kindlust järk-järgult üles ehitatud ja renoveeritud. Lõplikult valmis see aastal 1923.

Autoga läbi Taani edasi sõites jääb mulje, et tegu on muinasjuturiigiga. Väikesed hubased külad, madalad ja kaunid majad ning ümberringi väga puhas loodus.

Taani kaunimaid vaatamisväärsusi on kindlasti Mons Klinti lumivalged kriidikaljud - ühed unikaalsemad kogu ilmas. Kõrgeimast kohast ehk merepinnast 128 meetri kõrguselt avaneb võrratu vaade Läänemerele. Kalju serva on tehtud ka trepid, et huvilised pääseksid alla rannale kaljut uudistama ja miks mitte veemõnusid nautima.

128 meetrit treppidest alla astuda võib olla kerge ja nauditav, kuid sama palju ülesronimist võtab nii mõnelgi võhma välja. Ülalt alla minemine tasub aga ennast kindlasti ära, sest kaunis vaade ja värske õhk on turistile just see, mis teeb reisi nauditavaks. Meeldiv on jalutada mere ääres ja nautida tõelist looduse kunstiteost - igal juhul meeldejääv mälestus.

Viikingite ajal oli praegune Taani pealinn tavaline kaluriküla. 12. sajandist alates sai Kopenhaagenist piiskop Absaloni juhtimisel tähtis kaubalinn. Sellest peale on linn järjest kasvanud, praegu elab seal 1,1 miljonit inimest.

Kopenhaageniga tutvudes on kohe tunda kunagise võimsa riigi hingust. Raekoja plats, paadisadam keset linna, loomaaed, vabalinn Christiania, Christiansborgi palee, Amalienborgi plats ning kaunid pargid on kohad, kuhu tasub Taanit külastades kindlasti põigata.

Keset Kopenhaagenit asub raekoja hoone, mis ehitati aastail 1892-1905. Maja on peaaegu Rootsis asuva raekoja koopia. Hoone torni kõrgus on 105,6 meetrit, kuid erinevalt Tallinna raekojast asub sealse torni tipus traditsiooniline kukk.

Ligi 50 000 inimest mahutav hooneesine plats on meeldivaks peatuspaigaks ja väikeseks puhkuseks linna külastavale turistile. Mitte kaugel raekojast on mõnus ja mugav paadisadam, kuhu randuvad väikesed kaatrid ja paadid. Kohalikel on niiviisi väga mugav merele vaba aega veetma minna.

Üks kuulsamaid paiku Kopenhaagenis on kindlasti Christiania. Kunagi oli see piisavalt suur kvartal, kus kogunesid hipid. Nüüdseks on aga kokku kuivanud mõne maja suuruseks. Siiski on jälgi kunagisest hipiasulast. Selleks on jäetud püsti mõni maja, et meenutada endisi aegu.

Praegugi veel on võimalus minna ja lõunatada Christianias asuvas söögikohas ja nautida seda õdusat olemist. Meeldiv teenindus ja toredad inimesed loovad väga hea õhkkonna.

Praegusajal on üheks tähtsamaks hooneks kujunenud Christiansborgi palee, kuna seal asub ja töötab Taani valitus. Hoone on ajaloo vältel mitmeid kordi maha põlenud, kuid siis ikka järjekindlalt üles ehitatud.

Amalienborgi palee oli algselt mõeldud Taani kuningaperele. See koosneb neljast ühesugusest rokokoostiilis hoonest. Ehitati need 18. sajandil kuningas Frederik V käsul, kui Christiansborgi palee maha põles.

Nüüd on see kompleks kuninganna Margrethe, tema mehe prints Henriku ja nende poja kroonprints Frederiku talveresidents. Jalutades Amalienborgi palee platsil on võimalus vaadata vahtkonna vahetumist, mida tehakse väga täpselt ja korrektselt.

Keda aga ajalugu ja arhitektuur väga ei huvita, sel on võimalus külastada loomaaeda või kaunilt kujundatud loodusparke. Mõned parkidest on tehtud juba sajandeid tagasi ja sellisena hoitakse neid siiani, et Kopenhaagenit kaunistada.

Losse, paleesid ja muid väärt paiku, mida on huvilistel võimalik uudistada, leidub üle kogu Taani.

Kindlasti tasub külastada Roskildet, mis on üks vanimaid Taani linnu. Seal asub ka viikingilaevade muuseum, kus kaks laeva on pärit 11. sajandist. Laevad on välja toodud sügavalt mere põhjast, kus nad vallutajate poolt põhja lastuna lebasid mitmeid sajandeid.

Muuseum pole Roskildes ainukene koht, mis tasub külastamist, kogu linn on tehtud turistidele meeldivaks puhkamispaigaks. Näiteks suvel saab meelt lahutada Roskilde muusikafestivalil, kuhu tuleb ligi 100 000 külastajat.

Suurte linnade kõrval on kindlasti vaatamist väärt ka väikesed Taani külad, mis annavad riigist terviklikuma pildi. Meeldivalt puhtad ja võrratult kaunid elumajad teevad külaelu mõnusalt hubaseks.

Samamoodi tuleb ära maitsta kohalikud söögid ja joogid. Taani köögile on tüüpilised sm¸rrebr¸'d-võileivad, keedetud või suhkrus pruunistatud kartulid, keedupeet, küpsetatud sea- ja pardiliha.

Jookidest tasub proovida likööre ja ilmakuulsaid Taani õllesid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:58
Otsi:

Ava täpsem otsing