Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Valeri Kargin ja Viktor Krassovitski: Läti kuldsed pankurid

Väinu Rozental 14. november 2008, 00:00

"Kui maailm finantskriisist välja rabeleb, loodame kasutada oma eelisostuõigust ja aktsiad tagasi osta. Meil on õigus seda teha aasta pärast," on Krassovitski öelnud.

Eesti pangandusringkonnast ei õnnestunud leida kedagi, kes Krassovitskit või Karginit tunneks isiklikult sedavõrd, et tahaks nende kohta midagi öelda. Tegelikult ongi nimetatud tandemi puhul tegu kaunis kinniste inimestega, kes ei soovi endast eriti rääkida. Sestap leiab Läti ajakirjandusest suhteliselt vähe artikleid, kus tipp-pankurid on endast üht-teist poetanud.

Vahest edevam on endine ajakirjanik Valeri Kargin, mees, kes enamikel piltidel kannab kikilipsu. Samuti on tal oma veebileht, kus ta muuseas kirjeldab väga värvikalt oma kalastamiskäike: kuidas jõmpsikana Riia kanalis õngitses, kuidas India ookeanis 130kilose marliini püüdis, kuidas Kamtšatkal kohalikele kalameestele gorbuušade püüdmisel silmad ette tegi või kuidas Amazonasest püütud piraajadest keedetud suppi nautis.

Ise nimetab ta ennast paadunud kalameheks. "Esmatähtis pole mitte kala kätte saada, vaid nautida kalapüüki kui tegevust," kirjutab Kargin. "Sama moodi on äriga - mulle pole juba ammu raha elus kõige tähtsam. Ja, muide, kala ma ka peaaegu üldse ei söö."

Krassovitski ja Kargin on koos äri ajanud alates 1980ndate lõpust, algul turismivaldkonnas ja alates 1991. aastast, kui väikefirma Parex sai valuutavahetuslitsentsi, avati Riia vaksalis tolleaegses Nõukogude Liidus esimene valuutavahetuspunkt. Nüüd asub too ajalooline 3,8 ruutmeetri suurune kiosk Parexi pangahoones justkui suveniir omaaegsest ajast. Kui väikefirma Parexi valuutavahetuse käive küündis kümnete miljonite dollariteni ja firma asus tasapisi tegelema ka klientide raha hoiustamise ning laenude andmisega, asutati 1992. aastal asjade loogilise jätkuna Parex Bank.

Kargin on intervjuus ajalehele Dienas Bizness meenutanud, et kui 1991. aastani vahetati dollareid musta valuutaturu kursi järgi, siis nende kehtestatud kurss - ühe dollari eest 21-25 rubla - sai justkui ametlikuks kursiks. Parexi kursimuutused ilmusid tükk aega regulaarselt Moskva ajalehes Kommersant ja neid järgisid kõik valuutavahetuspunktid üle liidu.

Nii Kargin kui ka Krassovitski on tunnistanud, et kuigi nad on iseloomult täiesti erinevad inimesed, tegutsevad nad äri nimel ühiselt ja see ongi taganud edu. "Kui me oleksime eraldi äri ajanud, poleks me ilmselt nii edukad," tõdeb Kargin. "Krassovitski on rohkem selline ettevõtja-tüüpi ja mina pigem manager-tüüpi."

Krassovitski nendib, et kui kõrvaltvaatajale võib jääda mulje, et ühine äri on vorminud neist ühesugused inimesed, siis tegelikult pole see nii. "Me pole üldsegi sarnased, kuid meid ühendab ettevõtlikkus. Meie erinevused avalduvad mitte töös, vaid huvides ja vaba aja veetmises."

Mõlemad pankurid elavad meestele vääriliselt Balti uhkeimates villades mereäärses Jurmalas. Kargini elukoha, luksusmaja Villa Adler hinnaks on Läti kinnisvaraspetsialistid pakkunud 50 miljonit eurot (782 miljonit krooni). Ajalehe Dienas Bisness andmeil on tegu Baltimaade kalleima villaga. Selle suurus on ligi 10 000 ruutmeetrit. Maja on varustatud arvuti- ja muu tehnika viimase sõnaga. Maja juurde kuulub ligi nelja hektari suurune park ja see on osaliselt ümbritsetud ligi kahe meetri kõrguse betoonmüüriga.

Kargin ostis krundi 1996. aastal ühelt kohalikult ärimehelt ja 2001. aastal sai talle kuuluv firma SIA Adler erandkorras linnavalitsuselt loa rentida maja juurde 4,3 hektarit riigi maad, sealhulgas ka rannaäärsed liivaluited.

Kuigi Krassovitski elukoht Villa Marta on kolleegi lossist kümne miljoni euro võrra odavam, hõivab ta Baltimaade kalleimate villade edetabelis auväärse teise koha. Villa ruutmeetri hinnaks on arvutatud ligi 110 000 krooni.

Rikkuritele omaselt on mõlemad mehed koolitanud oma lapsi välismaa parimates (kõrg)koolides ja korraldanud neile pompoossed pulmad, mis on korduvalt pannud kihama Läti seltskonnaajakirjanduse.

Näiteks kui Krassovitski tütre Aleksandra ja tema väljavalitu, Riia raadiojaama MIX-FM diskori Andrei Feldmansi pulmapeo eel ilmnes, et Hispaania ooperitäht José Carreras ei saa pulmalistele esinema tulla, palgati kiiresti Elton John. Muide, paar aastat pärast abielu sõlmimist ostis endine diskor Feldmanis raadiojaama ära, kusjuures suure osa ligi 600 000 dollarist laenas ta äiapapa pangast.

Tänavu kevadsuvel, kui Valeri Kargini vanem poeg Rem nais Eestist pärit tütarlapse, laulis pulmas, mis peeti nii Jurmalas kui ka Prantsusmaal Cannes'is, teiste staaride seas ka Anne Veski. Veski tunnistab, et sattus esinema tänu sellele, et tunneb Remi väljavalitu ema. "Valeri Karginiga puutusin pulmade ajal kokku vaid põgusalt ja seepärast pole ma õige inimene teda iseloomustama," lõpetab Veski viisakalt telefonikõne.

Pärast Parex Banka riigistamist on selgunud, et osa seni riigi rikkaimateks meesteks peetute varast on tegelikult kirjutatud kolmandate isikute nimele.

Et tagada Parex Bankases enamusosaluse omandanud Läti riigile kuuluva Hüpoteegi- ja maapanga üle 200 miljoni lati suurune finantssüst, panditi Krassovitski ja Kargini aktsiad, vallas- ja kinnisvara.

Samas on meedia välja toonud, et meestelt polegi suurt midagi võtta, sest nende peamine vara - hirmkallid villad - kuuluvad kolmandatele isikutele. Nii näiteks ei kuulu Villa Adler mitte Karginile, vaid on hoopis Suurbritannias registreeritud off-shore firma Oakcroft Services Ltd oma. Ka Krassovitski elukohaks olev Villa Marta on hoopis tütar Aleksandra nimel. Ja luksauto Maybach ei kuulu samuti enam Parex Bankale - see registreeriti 28. oktoobril ehk vahetult enne panga riigistamist vastasutatud firmale Autobag.

Et kindlustada finantssüsteemi ja lahendada riigi suurima panga probleeme, otsustas Läti valitsus läinud laupäeval erakorralisel istungil võtta Parex Banka oma kontrolli alla. Riigile kuuluv Hüpoteegi- ja maapank ostis 51% Parexist 2 lati eest. Panga senistele suuromanikele kuulus kokku 85%.

Kargin on korduvalt rõhutanud, et Balti turul on lääne pankadega algusest peale kõige reaalsemalt konkureerinud vaid Parex Banka, mis kuulub Läti kapitalile. Samas pole imestada, et panka, mille suuromanike emakeeleks on vene keel, on meelsasti usaldanud oma raha Venemaa ärimehed. Ekspertide hinnangul võib Vene ettevõtjate vara moodustada umbes poole Parexis olevast rahast ja panga saatus sõltub paljuski sellest, kas Vene ettevõtjad usaldavad panka jätkuvalt või ruttavad raha välja võtma.

Valeri Kargin ja Viktor Krassovitski on ettevõtlikud ja intelligentsed inimesed. Mõlemal on väga hea huumorisoon, ma ütleks isegi, et nad on suisa rafineeritud huumori gurmaanid.

Mõlemale on omane konsulteerida alluvatega enne otsuste langetamist, aga seejärel teevad nad otsuse ka väga kiiresti. Nad usaldavad oma töötajaid ja see on meile, alluvatele, väga oluline. Neil mõlemal on suurepärane mälu - nad suudavad paugupealt öelda, kellele ja millal nad mingi ülesande on andnud.

Olin 1990ndate lõpus Ekspress Grupi juhatajana Riias, et käivitada Läti pealinnas kioskitekett +Punkts. Et asjaajamine Riia linnavalitsus paremini sujuks, otsisin kohalikke arvamusliidreid, ning üks, kellega õnnestus kohtuda, oli Valeri Kargin. Ma tutvustasin talle meie äriplaani ja proovisin teda keelitada hakkama kaasaktsionäriks. Tema sellest siiski vedu ei võtnud.

Põgusa kohtumise ajal jättis kikilipsu kandev Valeri Kargin mulle ühtpidi kohaliku batjuška (isake - vene k., toim) ja teistpidi juudi kapitalisti mulje. Mul on hästi meelde jäänud üks seik. Nimelt oli samal päeval kellelgi kohaliku kirikupea juubel ja Kargin näitas minuga kohtumisel kiirustamise märke. Kuulsin, kuidas ta sekretärile ütles, et võta kassast kaks tuhat dollarit ja pane kupüürid ümbrikku - hea sünnipäevakingituseks kaasa võtta!

Kahtlemata on isa mulle suur autoriteet, kelle arvamust ma küll alati kuulda võtan, kuid talitan siiski nii, nagu ise õigeks pean. Tean, et isa ei hakkaks mulle kunagi õpetama, kuidas oma elu sättida. Kuid ma tunnen, et kui ma tema abi vajaksin, siis ta mind ka aitaks. Ma olen harjunud teatud elustandardiga ja esialgu mul nii palju raha pole, et seda hoida. Kuid olen kindel, et tulevikus suudan.

intervjuust ajakirjanduses 2004. aastal.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:49
Otsi:

Ava täpsem otsing