Neljapäev 23. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kohaliku poliitiku lasteaed naudib valla raha

14. november 2008, 07:18

Kujutlege, et olete ühes Eesti väikelinnas
või vallas lasteaia omanik ja istute samas ka linnavolikogus, kus eelarveraha
jaotamise üle otsustatakse. Kas seisaksite hea selle eest, et teie osalusega
eralasteaed saaks oma hingekirja võimalikult rohkem kohalikke lapsi ja sellega
ka kopsaka pearaha toetuse?

Inimesed, kes reaalselt sellises huvide konflikti ohust kummitavas olukorras tegutsevad, kinnitavad nagu ühest suust, et nende kuulumine volikokku ei mõjuta mitte kuidagi nende lasteaiaäri ja vastupidi.

Äripäev tuvastas, et Eestis tegutseb vähemalt viis eralasteaeda ja mitu erakooli, mille omanike ringis on kohaliku omavalitsuse juhtivad poliitikud, lõviosa rahast lasteaia pidamiseks tuleb mõistagi samuti omavalitsuse kaukast. Pearaha summa kasvab jõudsalt ning kohad on täidetud, sest munitsipaallasteaias napib kohti ning omavalitsus kasutab erateenust nii palju, kui saab.

Vallavolikogu juhi lasteaias käib kogu valla pisipere
Valgamaal Palupera vallas ja valla ruumides tegutseb vallavolikogu esimehele Vambola Sipelgale kuuluva MTÜ Hellenurme Mõis eralasteaed, kus käib 36 mudilast.

Varem munitsipaallasteaiana tegutsenud asutus muudeti eralasteaiaks 1999. aastal ehk just siis, kui Vambola Sipelgas volikokku pääses. MTÜ all peab volikogu esimees ka erahooldekodu.

"Vallavolikogu esimehe töötasu on mul rohkem nagu transpordi kompensatsioon, ära elan ikka MTÜ tegevjuhi tasust," teatab Sipelgas.

Miks valla ainuke lasteaed on eralasteaed, mitte munitsipaallasteaed, küsib Äripäev. Sipelgas vastab enesekindlalt, et nii on kõigile mugavam. "Kui tegemist oleks valla lasteaiaga, peaks iga lisakustutuskummi ostmise pärast minema eelarvet muutma ja reservist seda piltlikult öeldes kolme krooni võtma. Praegu saame ise majandada," selgitab ta.

Võimalikust huvide konfliktist rääkides teatab vallavanem, et sellelaadseid küsimusi võib esitada lõputult. "Mina ei ole enda volikogu esimehe ametit lasteaiaga seoses kuritarvitanud ja ühtegi probleemi pole olnud," kinnitab Sipelgas.

Rakvere volinik lasteasutusi juba 20 aastat pidanud
MTÜ Rakvere Eragümnaasiumi Hariduskogu, mille eesotsas on linnavolikogu liige Anne Nõgu ning endine linnavalitsuse liige ja praegu volikogu hariduskomisjoni kuuluv Tiina Halling, peab Rakveres eragümnaasiumi, eralasteaeda ja erahuvikooli.

Kuuendat aastat Rakvere volikokku kuuluv ja enne seda aktiivselt volikogu komisjonides osalenud Anne Nõgu on Rakveres eralasteasutusi pidanud juba peaaegu 20 aastat. Huvide konflikti eitab ettevõtja raudse kindlusega.

"Mina näen hoopis probleemi selles, kui volikogus istuvad ka munitsipaalkoolide direktorid. Sisuliselt nad istuvad enda tööandja üle otsustamise juures," arutleb Nõgu. "Linnajuhid teevad otsuseid ikka selle järgi, kui tugevad on minu plaanid, mitte poliitiline positsioon," on Nõgu veendunud.

Omanik nimetab eralasteaeda pigem peavaluks
Kohtla-Järvel tegutseb juba 15 aastat 85 lapsega eralasteaed, mis on oma linnaosas mugavalt ainuke. Linnaga sõlmis lasteaia omanik Raissa Baženova pikaajalise lepingu seitse aastat tagasi ja linna volikokku kuulub ta neljandat aastat.

Eralasteaiaga on linnal leping, kuna see lasteaed on Järve linnaosa ühes elamurajoonis ainuke, teatab Kohtla-Järve linnavalitsuse hariduse vanemspetsialist Eha Karus.

"Eralasteaed või erakool pole äri, vaid peavalu. Inimesed näevad eelarves suuri numbreid, mis meile eraldatakse, kuid nad ei kujuta ette, kui palju kulub palkadele, küttele ja maksudele," nendib Kohtla-Järve vallavolikogu liige ning eralasteaia ja -kooli omanik Raissa Baženova.

"Ma pole oma positsiooni ära kasutanud ning lisaraha pole ma linnalt saanud. Kunagi linnaga sõlmitud leping on samaks jäänud," märgib ta.

Raasiku vallavolikogu liige hääletamisel ei osale
Harjumaal Raasiku vallas panid aktiivsed lapsevanemad püsti Vaba Waldorfkooli Seltsi, mis peab nii eralasteaeda kui ka erakooli.

Viimased kuus aastat juhatuse liikmena seltsi majanduspoole eest vastutav Olev Rähni kuulub ka valla volikokku ja selle majanduskomisjoni.

Vallajuhtimises on Rähni osalenud juba alates 1995. aastast abivallavanema, vallavanema ja nüüd volikogu liikmena. Lisaks on praegu vallavolikogus ka seltsi endine juhatuse liige Peeter Aatonen.

"Kui arutamisel on valla poolt mingid soodustused Waldorfi koolile, siis hääletamiste puhul ma ennast taandan. Aga ma muidugi püüan muuta meie kooli ja lasteaia vallale meelepäraseks. Hea sõna ju ikka kosta saan," räägib Rähni.

"Mingit tasu ma oma töö eest seltsi juhatuse liikmena ei saa, teen seda vabatahtlikult," väidab Rähni. Tema sõnul peavadki lapsevanemad seltsi nimel töötama ja ka õppemaksu tasuma.

Hariduskomisjoni liige üritab ka enda äri eest seista
Kuressaares tegutseva Kesklinna Eralasteaia omanik Tiia Leppik osaleb juba aastaid aktiivselt linnavolikogu hariduskomisjonis, kus püüab enda sõnul maksimaalselt ka oma lasteaia eest seista.

"Linnaga on meil päris hea läbisaamine. Alguses toetas linn oma lapsi 50 protsendi pearahaga, nüüd juba 90 protsendi ulatuses," on Leppik rahul.

"Olen ikka juba enne otsuste komisjoni jõudmist püüdnud mõjutada. Tahan juba varem kaasa rääkida, mitte nii, et alles komisjonis üritan midagi muuta," on Leppik avameelne. Ta peab komisjonis osalemist ülioluliseks ka info liikumise tõttu. "Komisjonis olemine annab mulle väga palju infot ja võimaluse kaasa rääkida, mitte hiljem kuulda kusagilt ringiga olulisi asju," selgitab Leppik rõõmsalt. "Üldiselt on abiks küll komisjonis olemine," võtab ta olukorra kokku.

Haridusminister: olukord on kahtlust tekitav
Haridusminister Tõnis Lukase sõnul tekitab igal juhul kahtlust olukord, kus kohaliku omavalitsuse juhid tellivad valla raha eest teenust iseenda osalusega erafirmadelt.
"Minu hinnang on see, et omaosalusega eraõiguslikult ühingult vallavanem või volikogu liige volikogu otsuse toel midagi tellida ei tohiks," teatab Lukas. Konkreetsete juhtumite kommenteerimine nõuab Lukase sõnul detailsemat arutelu ning ta tervitab Äripäeva teemapüstitust.

"Maavalitsused ja riik peavad kontrollima," vastab Lukas küsimusele, kas huvide konflikti vältimine on ainult kohaliku omavalitsuse enda südametunnistuse asi. Ministri sõnul pole ilmtingimata halb, kui kohalik omavalitsus tellib erasektorilt lasteaiateenust, ent korruptsiooniohtlik olukord tekib igal juhul, kui otsustaja ja teenusepakkuja on üks ja sama isik.

Osa ettevõtjaid saab eelise
Lukasega sama meelt on ka ühingu Korruptsioonivaba Eesti juht Tarmu Tammerk. "Kui samad isikud on eralasteaia või erakooli omanike ringis ja osalevad ka otsustamise juures, on huvide konflikt selgelt näha," nendib Tammerk.

Ta lisab, et isegi kui konkreetsetest otsustest end taandatakse, on võimu juures olevatel eraettevõtjatel eelised, mida neil hea tava kohaselt ei tohiks olla. "Isegi kui minnakse otsustamise hetkeks ukse taha, võime aimata, kuidas nende staatus otsuseid mõjutab," arutleb Tammerk.

Viimsis eralasteaeda Tibu pidav Mari-Ann Rehk, kes ise vallavalitsusega seotud pole, ei kiida heaks, et osa lasteaiapidajaid istub volikogus, kuna see võib luua ebavõrdsust.

"Valitsus on valitsus, mis sellest et kohalik. Otsustajatel peaks olema keelatud eraettevõtlus, mida avalik sektor toetab," sõnab Rehk.

"Muidugi tahaks ise ka volikogus oma lasteaia eest seista. Üks lapsevanem on meil nüüd volikogus ja üritame talle oma sõnad suhu panna," on Rehk avameelne.

Meie eralasteaiale kompenseerib vald ainult pool pearaha kuludest ja summa pole viis aastat muutunud, räägib Rehk ja imestab siiralt, kuidas Äripäeva kirjeldatud eralasteaedade puhul on valla toetus 90% juures ja summad jõudsalt kasvavad.

Korruptsiooni jälgigu omavalitsus ise
"Mis puudutab kohaliku omavalitsuste ametnike või teenistujate kuulumist eralasteaia või erakooli omanike ringi, siis seda haridusministeerium ei kontrolli," vahendab ministeeriumi pressiesindaja ametnike seisukoha.

Ta lisab, et eelkõige peaks kohalik omavalitsus ise jälgima, et tema ametnikud ei satuks huvide konflikti, mis võib juhtuda, kui kohalik omavalitsus toetab mõnda eralasteaeda või erakooli.

Haridusministeeriumi välishindamisosakonna peaekspert Tiina Peterson saadab Äripäevale omakorda väljavõtteid mitmest seadusest ning toonitab, et lähtuvalt seadusest teostab valla- või linnavalitsuse ja volikogu üksikaktide osas järelevalvet maavanem.

Lääne-Virumaa maavanem Urmas Tamm usub, et eralasteaia omaniku kuulumine linnavolikokku, nagu ka Rakveres, võib olla huvide konflikt ainult siis, kui volikogu liige hääletab mõne enda firmale soodsa otsuse poolt.
"See, et eralasteaia omanik istub seal volikogus, ei ole iseenesest huvide konflikt. Probleem võib aga tekkida, kui ta hääletab otsuste poolt, mis loovad tema firmale mingisuguse hüve," sõnab Tamm.

Ta lisab kiiresti, et tema poole ei ole keegi konkreetse juhtumi ega avaldusega pöördunud ega järelevalvet nõudnud.

"Küsimus on selles, kas on konflikt või ei ole. Muidu polegi põhjust sel teemal rääkida," märgib maavanem.

Küsimusele, kas huvide konflikt võib siiski olla ka osav lobitöö volikogu koosolekutel, kogeleb Tamm naeruga pooleks: "Mõjutab või ei mõjuta, see on, noh, selline…"

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. November 2008, 20:12
Otsi:

Ava täpsem otsing