Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Uudne aidsiravi ei anna miljonitele siiski lootust terveks saada

14. november 2008, 14:28

Saksa arstidel õnnestus luuüdi siirdamise
teel terveks ravida aidsihaige. Siirdamisel kasutati luuüdi doonorilt, kes on
geneetiliselt HI-viirusele resistentne.

20 kuud pärast siirdamist ei leitud viirusest jälgi enam ei patsiendi veres, luuüdis ega kudedes, kirjutas Discovermagazine.

Kuid see ravimeetod ei ole siiski rõõmusõnum 33 miljonile inimesele maailmas, kes praegu aidsi põevad. Neile kõigile see uudne ravimeetod ei sobi.

Professor Rodolf Tauber ütles, et pole võimalik HIV-positiivsetele lubada, et ravi on leitud. Põhjus on selles, et HI-viiruse suhtes resistentseid luuüdidoonoreid on vähe ning luuüdi siirdamine on väga keerukas ja kallis.

Äsjase ravimeetodi algidee pärineb 1990. aastatel tehtud avastusest, kus prostituute uurides leiti, et hoolimata ülikõrgest nakatumisriskist ei jäänud viirus mõnele neist külge, sest viirus ei suutnud tungida nende valgetesse verelibledesse.

Neil prostituutidel avastati geenimutatsioon CCR5, mis takistas HIVil valgetesse verelibledesse jõudmise.

Hiljem on uuringute käigus selgunud, et sellist HI-viiruse suhtes immuunseks muutvat geenimutatsiooni kannab umbes üks protsent eurooplastest.

Saksamaal tehtud siirdamise puhul ei olnud protseduuri peaeesmärk mitte aidsi ravimine, 42-aastasel patsiendil olid korraka leukeemia ja aids.

Luuüdi siirdamist tehakse neile leukeemiahaigetele, kellel keemiaravi tulemusi ei anna. Gero Hütter aga leidis siirdamiseks luuüdidoonori, kellel esineb HI-viirusele immuunseks muutev geenimutatsioon. Esmalt hävitati keemiaraviga patsiendi enda luuüdi ja valged verelibled, seejärel siirdati doonori luuüdi. Hütteri sõnul on olemas võimalus, et viirus peitub kuskil patsiendi kehas, kuid selle kohta ei õnnestu leida mingeid jälgi.

Immunoloog Andrew Sewell ütles BBCle, et kuigi Saksamaal saavutatud tulemus on vaimustav, ei saa aidsihaigete enamik kunagi sellest meetodist abi. „Suur osa viirusekandjatest elab Aafrika keskosas ning sobiva doonori leidmine ja keerukas operatsioon on ülikallis. Seega on see võimalus vähestele.“ Ta nimetas sakslaste õnnestunud operatsiooni pigem tõestuseks, et selline meetod tõepoolest toimib ning see võib viia geneetiliselt sobivate ravimiteni, mis võimaldavad muuta geeni toimet nii, et viirusel on takistatud valgetesse verelibledesse jõudmine.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. November 2008, 12:29
Otsi:

Ava täpsem otsing