Bo Lundgren: Kõigeks peaks valmis olema

15. november 2008, 17:47

Laupäeval Tallinnas reformierakonna
majanduskonverentsil Restart! esinenud Rootsi Riigivõla ameti juht Bo Lundgren,
kellel on täna keskne roll Rootsi finantssüsteemi stabiilsuse kindlustamisel,
soovitas Eestil läbi mõelda kõik võimalikud stsenaariumid, ka kõige hullemad,
isegi kui need teoks ei saa.

Intervjuu Bo Lundgreniga.

Mis olukorras on Rootsi finantssüsteem täna pärast Rootsi riigilt saadud hädaabi?
Riskide poolest tunneb Rootsi pangandussüsteem end päris hästi – hoiused kasvavad ja vastupanuvõime on hea. Samas on pankadevahelisel turul usaldus jätkuvalt väga kehv, likviidsusprobleemid püsivad. Bo LundgrenBo Lundgren

Kas jagate Rootsi keskpanga arvamust, et Rootsi riigi abipakett pankadele võib tänasel kujul läbi kukkuda? Seni on üksi Swedbank sellega liitunud.
Pigem on see tugevuse märk, et Rootsi pangad liituma ei kiirusta. Kui pangal oleksid probleemid, siis pole pikalt mõelda. Esimesena liitus Swedbank, kes plaanib ühtlasi 12 miljardi Rootsi krooni eest aktsiaid emiteerida. Ka see lisab kindlust. Ma ei arva, et seda peaks käsitlema millegi negatiivsena. Garantiisüsteem on vabatahtlik, kuid hea oleks siiski kõigi pankade osalemine. Oleme programmi nii üles ehitanud, et kõigepealt sõlmitakse pankadega kokkulepe. See loob olukorra, kus vajadusel on kiiresti võimalik laenu saada. Kõik pangad peaksid vähemalt selle aluslepingu sõlmima. Ja ma usun, et nad seda ka teevad.
Rootsi pankadel ei ole probleeme kasumlikkuse ja kapitaliga. See, mis esmaspäeval juhtus, et riik investeerimispanga Carnegie üle võttis, polnud tingitud kapitaliprobleemidest, vaid usalduse kadumisest panga vastu.

Mis nõu annate Rootsi panganduskriisi kogemuste põhjal Eesti valitsusele?
90nendatel Rootsis, kui tekkisid esimesed kriisiilmingud, otsustasime end ette valmistada kõige hullemaks, mis me oskasime välja mõelda. Asjad läksidki tõesti väga hulluks - Nordea laenukahjumid kasvasid 20%le ja Göta pangas 37%le väljastatud laenudest. Sellises olukorras ei saanud pangad enam ise hakkama. Isegi kui pangal on välisomanikud, peaksid Balti riikide valitsused valmistuma olukorraks, kus laenukahjumid järsult kasvavad. See võib tähendada, et laenude andmine kuivab kokku. Peab rääkima emapankadega, Rootsi valitsusega ja enda jaoks läbi mõtlema, et kui selline olukord tekib, mis me siis teeme. See ei pea nii minema, aga alati on hea valmis olla puhuks, kui laenukahjumid kasvavad oodatust suuremaks ja emapankadel on mingil põhjusel raskusi oma kohustuste täitmisega.

Kas Rootsi pangad võivad oma Eesti tütred saatuse hooleks jätta?
Kui nii suurelt on uuele turule tuldud, mis ajutistest tagasilöökidest hoolimata on pikas perspektiivis väga hea turg, siis pank, mis praegu hästi ei käitu, kaotab usalduse. Ma ei usu, et Rootsi pangad vastutusest kõrvale hoiavad – aga see on vaid minu arvamus, mitte kindel teadmine.

Kuivõrd mures olete Balti riikide majandusolukorra pärast?
Läti pärast on ilmselt põhjust rohkem muret tunda. Esmalt ametialaselt, sest Parex pangal on hoiuste tagamise garantii ka Rootsis. Leian, et Läti valitsus käitus hästi, kui otsustas panga üle võtta. Läti majanduse seis näib aga kehv, mitte et ma üksipulgi kõigi detailidega tuttav oleksin.

Kas näete Balti riikides devalveerimisohtu?
Ma loodan, et seda ei tule. On ju valitud fikseeritud kursi poliitika. Ka meil Rootsis oli fikseeritud kurss, mida üritati 1992. aastal kaitsta. Kuid olukord oli teine, meil oli kulude tase vale. Ma saan öelda vaid sama, mida ütleb Läti keskpank, et nad kavatsevad latti kaitsta.

Mis arvate Eesti valitsuse plaanist püüda nüüd igal juhul euro kasutusele võtta?
See on väga hea. Vaadake mis toimub Rootsis. Rootsi kroon on dramaatiliselt nõrgenenud. Lühiajaliselt võib see ju ekspordile kasuks tulla, kuid pikas perspektiivis tekib sellest inflatsioonioht ja muud probleemid. Praegu me näeme, miks me oleksime pidanud rahvahääletusel eurole jah ütlema. Olen poliitikuna alati seda toetanud. Sama kehtib Eesti kohta, parem oleks eurokoostöös osaline olla.

Kas Eesti valitsus võiks eelarvedistsipliinis järgi anda, et majandust ergutada?
Siin on valikute küsimus. Nii heade riigifinantside ja madala võlakoormusega riigil nagu Eesti on terve palett võimalusi, mille hulgast vajadusel valida.

Olete öelnud, et kriisiolukorras peab valitsus keskenduma kriisi lahendamisele, mitte muretsema tagasivalimise pärast. Millised oleksid need vajalikud rasked otsused?
Näiteks Parexi puhul – pank saadi odavalt kätte, kuid äkki tuleb Läti riigil teha pangale suuri rahasüste. Inimesed ei pruugi seda heaks kiita. Majanduskriisi puhul on väga tavaline, et valitsust tagasi ei valita. Usun, et kui USAs poleks olnud majanduskriisi, oleks vägikaikavedu Barack Obama ja John McCaini vahel palju tasavägisem olnud. Kui valitsus kriisi ajal ohje ei haara ja laseb asjad käest, siis loomulikult ei valita tagasi. Kui aga valijad näevad, et otsused annavad tulemust, on ka tagasivalimise lootust.

Rootsi parempoolse valitsuse populaarsus on kriisi ajal kasvanud.
Jah, üheltpoolt on muidugi opositsioon nõrk, kuid teisalt olen veendunud, et põhjus on ka valitsuse otsustaval tegutsemisel tänase kriisi lahendamisel.

Kaua kriis veel kestab?
Kui nüüd mingit uut tagasilööki ei tule, siis usun, et tuleva aasta sügiseks võiks pöördepunkt käes olla. Kõik mured ei ole täna veel kadunud, kuid asjad on hakanud liikuma õiges suunas.

Mis vahe on tänasel kriisil 90nendate aastate kriisiga?
Tänane kriis on globaalne. Teist tüüpi kahjumid, mida on raskem hallata. Suurem usalduskriis. Rootsi majandus pääseb aga seekord kergemalt. Eksporditööstus küll kannatab ja tööpuudus suureneb, samuti võib tuleval aastal SKP veidi kahaneda, kuid toona tabas Rootsit kolm langusaastat järjest. Seda ma ei usu, et täna tuleb.

Kas Rootsi riik võiks pankade kõrval appi minna ka autotööstusele?
Siin peab olema väga ettevaatlik nii USAs kui Rootsis. Üks asi on see, kui riik toetab keskkonnasõbralike lahenduste väljatöötamist. Meil on ju Rootsist väga halb kogemus seitsmekümnendate aastate keskelt, kui Rootsi valitsus toetas raskustes laevaehitust. Selle asemel, et kasutada raha uute tööstusharude ja uute töökohtade arendamiseks, ehitati laevu, mida keegi ei tahtnud osta ja mis lõpuks tuli lammutada. Kulutati tohutud summad ja tulemus oli null.

Kuidas end rambivalguses tunnete, olete 90nendate aastate kriisi kogemusega maailmas täna nõutud lektor pluss pingeline töö Rootsi rahandussüsteemi kindlustamisel?
See on positiivne, kui saan diskussiooni oma panuse anda. Teisalt on mul väikesed lapsed, kellega tahaksin tegeleda. Nii on nii plussid kui miinused. Võimalus Tallinnasse sõita on alati väga positiivne.

Mida ütleksite lõpetuseks?
Isegi kui majandus praegu laengusesse läheb, on Eestil potentsiaal kasvu kiireks taastumiseks. Tagasivaates ei olnud läinud sajandi 30nendate aastate kriis muud kui „jõnks“ turumajanduse tõusvas trendis. Eesti rahvas peaks selle peale mõtlema, et kui paar aastat tulebki ka nõrgemat kasvu või isegi miinust, ärge minge tagasi selle juurde, mis meie tegime seitsmekümnendatel: kõrged maksud ja suured regulatsioonid. Siis venib kriisist väljapääs pikemaks. Tänane Eesti suudab kriisist kiiresti välja tulla.

TAUST: Bo Lundgren on täna Rootsi Riigivõla ameti (Riigikassa) peadirektor. Tema juhitav asutus tegeleb Rootsi pangandust toetavate riiklike meetmetega ning hoiuste tagamise süsteemi haldamisega. Aastatel 1999-2003 oli Bo Lundgren Rootsi tänase suurima valitsuspartei moderaatide esimees. Aastatel 1991-1994 juhtis Bo Lundgren Rootsi finantsturgude ja maksuasjade ministrina Rootsi panganduse väljaaitamist toonasest kriisist.


Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. November 2008, 20:12
Otsi:

Ava täpsem otsing