Langi retseptid majanduse restaritmiseks

15. november 2008, 16:22

Justiitsminister Rein Lang tulistas
Reformierakonna majanduskonverentsil Restart! majanduse taaskäivitamise ideid
kui kuulipildujast.

Aripaev.ee edastab siinkohal mõned Rein Langi silmapaistvamad mõtted.

1. Paneme 20% elanikkonnast ettevõtlustulu teenima

Eestis tegeleb ettevõtlusega 200 000 inimest ehk 15% elanikkonnast. Ettevõtlustulu deklareeris aga vaid 2% elanikkonnast. Seda on lubamatult vähe. Luksemburgis teenib ettevõtlustulu 20% elanikkonnast. Kust meil siis see rahvuslik rikkus tuleb, kui me ei teeni ettevõtlustulu, vaid tegeleme palgatööga? Ettevõtjad, kes meil võiksid raha teenida, istuvad selle asemel kohtus ja maksavad advokaatidele. Kardan, et saame üsna pea ebameeldivate uudiste osaliseks kohtuvaidlustes, kus üheks pooleks on maksuamet.

2. Lubame äriühinguil alustada nullist

Plaan lubada üheeurose osakapitaliga alustavaid ettevõtteid on põhjustanud palju vaidlust, aga kuidas kaitstakse võlausaldajate huve osakapitaliga 40 000 krooni, seda mina küll ei tea. Peaksime võimaldama äriühingute asutamist ilma osakapitalita. Kolmandaid isikuid saame kaitsta ka mingil muul moel. Lähema kahe aasta jooksul kanname ettevõtted (äriühingud ja FIEd - toim) ühte registrisse ja tuleb ka ühtemoodi maksustamine sõltumata ettevõtlusvormist.

3. Võtame töölepinguseaduse lõpuks vastu

Töölepingu seadus on lõpusirgel ja loodan, et võidab terve mõistuse hääl. Tööandjate Keskliit on küll öelnud, et temal on töölepinguseadusest poogen, kuna kõik koondamised on juba läbi viidud.

4. Tühistame ettevõtlust pärssivad õigusaktid

Ettevalmistamisel on nn piiramise piiramise seadus, mis ütleb, milliseid piiranguid võivad kohalikud omavalitsused ettevõtlusele kehtestada. Näiteks, kui keegi tahab 10 tanklaga ketti püsti panna, seisab ta silmitsi 10 erineva riigiga. See ei tohi nii olla. Kui ilmneb kasvõi väikseimgi probleem, tõuseb ühiskond tagajalgadele ja nõuab karistuste karmistamist. Võiks aga hakata tegema õiguse revisjoni. Meil on sadu ja tuhandeid õigusandlikke akte, mille mõju ettevõttele on pärssiv. Need tuleks tühistada.

5. Võtame kohtunikud vastutusele

Eesti kohtusüsteemidele on omane muutuda kafkalikuks. On ka juhtumeid, kus inimesed tulevad justiitsministeeriumilt paluma, kas me ei saaks kohtuasju kiirendada, sest nende lapsed on üles kasvanud kohtualuse perekonnas. Väidan, et ilma selleta, et kohtunik vastutaks oma otsuste eest ja kohtumõistmine oleks läbipaistev, pole võimalik majandusega edasi minna. Muudame seadust nii, et kohtuotsus tuleb teha 100 päevaga. Nii võib kolmest astmest läbi käinud ja jõustunud kohtuotsuse kätte saada aastaga.

6. Kaotame maavalitsused

Haldus-territoraiaalne korraldus – muidugi peab seda muutuma. Miks me ei võiks maavalitsusi seadusandlikult likbvideerida? Kui nii, siis on kohalikud omavalitsused sunnitud koostööd tegema, sest neil pole enam, kelle rinnal nutta.

7. Kuulutame kartellidele sõja

Üks kütusemüüja ütles raadios, et me keegi ei taha hinnasõda. No andke andeks, mina tarbijana tahaks küll! Kui see oleks kostunud mõnest Ameerika raadiojaamast, oleks käerauad sellise kütusemüüja randmete ümber kiiresti kokku klõpsatanud. Käisin (hiljuti - toim) tellisin Kreeka veini. Enne maksis see 190 krooni, nüüd oli üle 300 krooni. Küsisin: no mis jamps see siis nüüd on? Mulle öeldi: no me leppisime siin omavahel kõik kokku, et alla 300 krooni me siin vanalinnas veini ei müü. Miks ma politseid ei kutsunud? Siis oleks mind lärmi löömise pärast ära viidud!

8. Keelame rehepapi nimetamise suliks

Mingit seadust oleks vaja, et Eestis ei võetaks rehepappi kui suli. Rehepapp oli lihtsalt kaval mees. On vaja, et probleemide lahendusena ei nähtaks krati valmistamist ja ülalpidamist. Uskuge mind, varastamine on Eestis väga suur probleem.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. November 2008, 20:54
Otsi:

Ava täpsem otsing